Emme, ma nägin halba und!

Emme, ma nägin halba und!

Lapsed näevad väga sageli und. Lapse unenäod peegeldavad tema isiksuse arengut. Kui lapse sotsiaalne, emotsionaalne ja kognitiivne areng kulgevad häireteta, on unenäod täis rõõmsaid, loomingulisi sündmusi ja tundeid. Kui unenägudes esineb häirivaid kujutluspilte või emotsioone, võib lapse iskiklikus arengus olla probleeme.  

Lapsed näevad väga sageli und. Lapse unenäod peegeldavad tema isiksuse arengut. Kui lapse sotsiaalne, emotsionaalne ja kognitiivne areng kulgevad häireteta, on unenäod täis rõõmsaid, loomingulisi sündmusi ja tundeid. Kui unenägudes esineb häirivaid kujutluspilte või emotsioone, võib lapse iskiklikus arengus olla probleeme.

Lapsed on täiskasvanutest vähem kammitsetud ja muretsevad vähem selle üle, kuidas unenägudes esinenud ebameeldivusi varjata. Kui unenägu täiskasvanut häirib, tõrjub ta ärgates sageli selle oma mälust välja, kartes tunnistada oma häiritust ja selle võimalikke põhjusi tegelikus elus. Kui ka laps kujundab endale sellised alateadlikud kaitsemehhanismid, on palju tõenäolisem, et ta soovib innukalt unenäokogemusi vanematega jagada. Teisest küljest võib tal olla raske oma unenäokogemusi edasi anda, kuna ta ei mõista konkreetseid unenäopilte või nende tekitatud tundeid piisavalt või ei jätku tema sõnavarast unenägude küllaldaseks kirjeldamiseks. Või on tal lihtsalt tunne, et sa oled liiga hõivatud ega leia aega kuulamiseks, kui ta sulle oma unenägudest jutustab.

Unenäo aluseks võib olla mõni tegevus, mis võetakse ette just enne magamaminekut või varem samal päeval. Samuti võib see sümboliseerida lapse tundeid seoses mõne aktuaalse probleemiga, millega ta teadvuse süvatasanditel võitleb. Unenägu võib kujuneda ka mõnest mälestusest, millel on lapse jaoks eriline tähendus. Mõned unenäod liigituvad positiivsete arenguunenägude ja fantastiliste unenägude vahel. Mõned unenäod on lihtsalt lõbusad. Kui sul ei õnnestu välja selgitada unenäo seost lapse elu, tunnete või tegevustega, käsitle unenägu lihtsalt lapse loovuse hüppelauana. Ära näe vaeva, otsides tähendust sealt, kus seda ei olegi või kus see on liiga hästi varjatud.

Kui laps sulle oma unenägu jutustab, püüa määratleda nii kogetud unenäo liik kui ka unenäopiltide ja sündmuste tähendus, esitades küsimusi oluliste teemade kohta. Siinkohal on abiks DREAM:

Detailid – millised detailid lapsele eriti eredalt meelde jäid?

Reaalsuse äratundmine – kas laps tundis unenäos esinenud inimesed, kohad või tunded ära?

Emotsioonid – milline tunne last unenäo ajal valdas?

Aktiivsus – kas lapsel oli unenäos aktiivne või passiivne roll?

Mõte – mida unenägu lapse enda arvates tähendab?


Unenäo analüüs:

Ma näen unes sageli väga jubedat unenägu. Olen oma toas ja unenägu on alati sama. Näen üht kurja meest või kummitust oma voodi juures seismas. Tal on tume kapuutsiga mantel seljas ja tema kondised käed on rinna ees kokku pandud. Tema hall nägu on kortsus ja silmad põrnitsevad. Ta liigutab ja hõljutab oma mantlit. Mul on tunne, et see mantel lämmatab mu ära. Ärkan hirmust kangena ega julge liigutadagi, kuni silmad on pimedusega harjunud ja ma näen, et meest ei ole seal ( 8aastase Alexi unenägu).

Probleem:

Alexi vanemad olid just suure tüliga lahku minemas. Ema ja isa vahel puhkesid ägedad riiud. Alexi ema Sarah nägi, kui väga need poissi mõjutasid, aga ei teadnud, kuidas pojaga tema tunnetest rääkida. Alexi isa Johni arvates oli Alex piisavalt vana, et mõista: on paratamatu, et vanemad lahku minnes tülitsevad.

Mida tundis Alex? Alexi õudusunenägu meenutades oli selgelt tunda, et ta oli hirmust halvatud. Ta ei näinud ainult õudset kujutist, vaid tajus ka füüsilist ohtu. Ilmselgelt tundis laps end kogu unenäo jooksul abituna ja ema mõistis, kui abituna poiss end ka seoses lahutusega tunneb.

Võtmeküsimused: Iga õudusunenäo puhul on esmatähtis last rahustada. Seda võib teha esmalt lapse hirmu tunnistades, öeldes näiteks “Oi, see kõlab tõesti kohutavana”, seejärel võib öelda midagi julgustavat, näiteks “Ma olen nüüd siin, sinuga ei saa midagi halba juhtuda”. Järgmisel hommikul küsis poisi ema Sarah rahulikul toonil järgmisi küsimusi:

Missugune see hirmus mees välja nägi?

Kas sul oli tunne, et oled lõksu jäänud ega saa liigutada? (Kui laps on õudusunenäos liikumatuks jäänud, on oluline tema tundeid lähemalt uurida).

Kas õudusunenäos kogetud tunne meenutas sulle mõnd tunnet päris elus?

Unenägu arutades avastas Sarah, et tülid tekitasidki Alexis lõksuaetud tunde. Alex rääkis, et viirastuse juuresolekul kogetud tunne on sama, mida ta tülide alguses tunneb. Kui ta õudusunenäo ajal voodist põgeneb, sööstab mees talle kallale, kui ta paigale jääb, on ka mees paigal. Sama tunne tekib Alexil tülide suhtes. Ta kardab, et sekkudes pöörab ta vihased vanemad enda vastu, niisiis “tardub” ta paigale ja kannatab vaikides.

Korduvate õudusunenägude puhul on hea päeval harjutada “kontrolllauseid”. Mida laps tahaks kurjale mehele öelda? Näiteks “Ma olen sinust tugevam, sind pole üldse olemas ja sa ei tohi siia tagasi tulla!” toimib hästi. Kui sa koos lapsega naerad ja naljatad, vormides neist lausetest omamoodi loitsu, aitab see rõhutada asjaolu, et tegevus on olemuselt positiivne. 

Kuidas ennetada õudusunenägu?

* Enne magamaminekut korda koos lapsega jõulist “kontrollloitsu”.

* Küsi, mida laps tahaks unes näha. Ta võiks seda detailselt ette kujutada.

* Paku välja, et laps kujutleks tuba kui ümbritsevat nähtamatut jõuvälja. Keegi peale ema ja isa ei pääse sisse!

Kuidas halva unenäoga toime tulla?

* Küsi lapselt, milliseid võimeid ta endale tahaks, kui ta saaks olla mis tahes superkangelane. Kas ta oskaks lennata? Või nähtamatu olla? Lase lapsel mõelda nii loominguliselt kui võimalik.

* Tee nimekiri lapse superkangelase omadustest. Märgi kõige tähtsam omadus nimekirjas tähekesega.

* Palu lapsel kujutleda, et tema ongi superkangelane. Ütle, et kui õudusunenägu tagasi tuleb, võib laps kasutada oma erilisi supervõimeid. Näiteks kui võime nähtamatuks muutuda on nimekirjas märgitud tähekesega, võib laps õudusunenäo kordumisel kasutada just seda võimet, ja vältida kokkupuudet painajaliku unenäopildiga. Julgusta last kasutama mitut supervõimet. Näiteks võib ta kõigepealt nähtamatuks muutuda ja siis oma lemmikpaika ära lennata. 

* Kinnita lapsele, et unenägudes suudab ta tõepoolest kõike teha!

Allikas: P. Spurr “Your child’s dreams”

 

Triin Tisler

Sarnased artiklid