Reklaam sulgub sekundi pärast

PAARITERAPEUT REELIKA KRAVETS hoiatab Tinderi ajastu negatiivsete kõrvalmõjude eest

Karin Karu

õnnetu naine
õnnetu naine — FOTO: 123rf.com

Superviseeritav paari- ja pereterapeut Reelika Kravets möönab, et tänapäeval üha enam populaarsust koguvad kohtingurakendused võivad endaga kaasa tuua ka palju negatiivset.

Kravets on paariterapeudina oma klientide kaudu saanud tuttavaks kaasaegse kohtingumaailma nähtustega ning omandanud ka seda puudutava uue sõnavara. Ühtlasi on terapeut lähemalt pidanud kokku puutuma kohtingurakenduste negatiivsete külgedega.

"Tänapäeva moodsas kohtingurakenduste maailmas kogetakse kahjuks nähtusi, mis mõjuvad laastavalt inimeste enesekindlusele ning usule inimeste heatahtlikkusesse ja rahuldustpakkuvate suhtluste võimalikkusesse. Ja siinkohal ma ei räägi finantspettustest, millest meedia aastaid kirjutanud on, vaid lokkavast ebainimlikkusest. Julgustan Sind endasse vaatama ja kaaluma, kas Sinu käitumisel kohtingurakendustes võib olla kahjustav mõju inimesele teisel pool ekraani.

Allpool toob Kravets välja kolm kohtingurakendustega seonduvat käitumisviisi, mis inimestes nõutust ja segadust tekitavad.

"1. Hautamine või varupingil hoidmine (inglise keeles "simmering" või "benching").

Ettekäände leidmine, viivitamaks suhtlusega - hoian Sind madalal kuumusel podisemas, aeg-ajalt segades. "Tead, võiks küll millalgi kokku saada, aga praegusel ajal on nii kiire. Tekstime uuesti järgmisel nädalal, mis arvad."

2. Külmutamine (inglise keeles 'icing').

"Mul ei ole hetkel õige aeg suhteks. Sa oled väga tore, äkki tekstid mulle paari kuu pärast uuesti."

Ehk teisisõnu nende kahe käitumise kohta: ma ei viitsi end praegu siduda sellega, et oma poolehoidu näidata, aga ma ei taha ka, et sa pildilt kaod. Seega ma hoian sind endale sobival kaugusel, varupingil ja lasen sul haududa.

3. Hülgamine (eestikeelne vaste 'ghosting'ule).

Lihtsustatult öeldes on see teise inimese kustutamine. Täna kustutan sind oma rakendusest, katkestades sinuga suhtluse ette hoiatamata ja selgitamata, kuigi veel eile vahetasime sinuga kümneid sõnumeid. Haihtun, nii et sa kunagi ei teagi põhjust.

Kõrvalejätmine, tõrjumine, hülgamine - eks need on alati olnud osa suhete ja kohtamise maailmast.

Kohtingurakendustes on need võtnud täiesti uued mõõtmed ning on selge ilming üha suurenevast empaatiatundetusest meie ühiskonnas. Inimesed kogevad kohtingurakenduste suhtlustes ebamäärasust, ebaselgust ning sellel kogemusel on mõju inimese enesekindlusele, usule inimlikkusesse ning pikaaegse korduva kogemuse järel ka eneseidentiteedile.

Ebaselgete suhtluste ülalpidamise taktikate taustal on selge põhjus - vastutuse mittevõtmine. Seal taga võib olla vajadus mitte olla üksi, aga samas oskamatus või tahtmatus siduda end suhtlusega kellegi suunal. Ma saan parasjagu piisavalt, et mitte tunda end üksi, aga ma ise ei pea tegema neid asju, mis teeksid mind Sinuga suhtluse ees vastutuvaks, seoksid mind kuidagi. Kui vaja, ma sirutan käe su järele, aga ma tahan oma täit vabadust.

Ghost'iv suhtluskaaslane enamasti ei suuda vastutust võtta selle enda ebamugava tunde eest, mis kaasneksid teisele äraütlemisega. Ma ise ei oska toime tulla sellega, kui tunnen end ebamugavalt sulle ära öeldes ja siis ma katkestan sinuga suhtluse.

Infopuuduse ja hägusate piiride puhul hakkab teine osapool täitma lünki. Näiteks leides vabandusi teise käitumisele, kuniks enda väärtuslikkuses kahtlemiseni. "Vast ta on väga hõivatud.", "Kas ma ütlesin midagi halvasti?", "Ma ei meeldinud talle, ma ei ole piisav, ei vääri tagasisidet."

Nõuab suurt inimlikku küpsust, et suhtlusaknast haihtuvat inimest mitte isiklikult võtta ning osadel inimestel on see immuunsuskiht olemas. Osadel aga pole, saadav kogemus on päriselt haiget tegev valu, mida kogeme päriseluski põhjendamata austamatuse ja hülgamise pärast. Nii mõnelegi on see suhtetrauma mõõtu kogemus - hülgamine teise inimesega kontaktis, kuigi suhet veel polnudki.

Võimalus virtuaalselt ebaisikuliselt suhelda ei anna meile õigust kohelda teist ebainimlikult. Palun hoia meeles, et teisel pool tekstisõnumi ekraani on teine inimene - oma haavatavuse, tunnetega, unistustega. Eesti folkloorist pärineb väga hea väljend: "ära tee teistele seda, mida ei taha, et sulle tehtakse". Tõenäoliselt sa ei tahaks isegi tegeleda lünkade täitmisega ja endas kahtlemisega, kui sind on ära visatud, maha kantud. Ära pane ka teisi sellesse olukorda, vaid ole heatahtlik ja osavõtlik. 

Kui sa ei taha end suhtlusega siduda, julgustan sind suhtlust teadlikult lõpetama, lihtsalt austusest ja lugupidamisest teise inimese vastu. Usalda, et teine inimene suudab aktsepteerida, et nad ei olnud sinu väljavalitu. "Aitäh, et olen saanud sinuga mõtteid vahetada, et oled ennast minuga jaganud. Ma olen otsustanud selle suhtlusega mitte jätkata. Mul on kahju, kui see sind kuidagi riivab, see ei ole minu taotlus. Soovin sulle omalt poolt ikka meeldivaid kogemusi."

Kui aga plaanid jätkata sellise käitumisega - pigem jätta inimesi teadmatusse, kui et neile selgust anda - siis julgustan sind mõtlema, miks sul on raske kanda vastutust, mis kuulub sulle.

"Mittesuhelda on võimatu", nagu on öelnud kommunikatsiooniteadlane Paul Watzlawick. Teise lugupidamatu kohtlemine kommunikeerib sinu argpükslikkust, rääkides eelkõige ju ikka Sinust, mitte suhtluskaaslasest," ütleb terapeut lõpetuseks.