LENNA: "KUNAGI EI TEA ette, mida elu järgmisena toob!"
Pilt: Laura Nestor

„Ma lähen uude aastasse teadmisega, et kunagi ei tea ette, mida elu järgmisena toob,” ütleb muusik Lenna Kuurmaa (33). Ees on uute alguste aeg.

Möödunud aasta oli Lenna jaoks pingeline. „See oli stressirohke eraelus ja võibolla seetõttu aktiivne tööalaselt.” Uue aasta lävele astub naine selle teadmise võrra rikkamana, et kunagi ei tea ette, mida elu järgmisena toob. „Tuleb valmis olla ootamatusteks. Võid ju aimata ja võid ka arvata, et tead, aga tegelikult ei tea. Ja samas on need kõik meie enda otsused. See küsimus vajaks pikemat aega, et arutleda ja vestelda,” mõtiskleb Lenna. Sel suvel jäi tal seljataha üle kümne aasta kestnud kooselu laste isa Robert Vaiglaga.

Kuigi Lenna ja Roberti suhe on aastate jooksul käinud korduvalt kokku ja lahku, siis viis aastat tagasi, peale tütar Ami sündi antud intervjuus kinnitas naine, et nad on õnnelikumad kui iial varem, ent lausus ka ettekuulutavalt: „Seda ju ei oska öelda, mis viie aasta pärast on.” Just nii palju aastaid hiljem antigi avalikult oma lahkuminekust teada.

„Möödunud aastale tagasi vaadates ei ole minu jaoks praegu kindlasti kõige parem ega kergem aeg, pigem üleminekuaeg, uue olukorraga harjumise ja uute alguste aeg.” Õnneks on Lenna seda tüüpi naine, kes ei taha keskenduda halvale, vaid proovib alati katsumustest kiiresti üle saada. „Kuna iga olukord on uus ja erakordne, siis pole mul anda vastust, milline on viis selliste olukordade lahendamiseks. Arvan, et kriisiolukordades tuleb jääda võimalikult rahulikuks, sest mulle tundub, et igasugune rapsimine lisab pinget. Rasketes olukordades aitab mind see, kui kuulan oma sisemist häält ja tunnetan oma keha. See ütleb kõik ja alati õigesti. Selle järgi olen alati leidnud tee valgusesse...”

Ajaplaneerimine kui tippsport

Kus sulgub üks uks, seal avaneb teine, nii ka Lenna puhul. Möödunud aastal jõudsid temani mitmed ägedad projektid alates mitmetest tuuridest kuni rokkooperini. „Kõige eredam hetk ja töövõit oli minu jaoks osalemine Rein Rannapi rokkooperis „Nurjatu saar”,” kus naisel oli kanda üks seitsmest peategelase rollist. „Armusin muusikalisse teatrisse. Väga suur väljakutse ja suur au oli sellesse tiimi kuuluda! Siiamaani on suur tänutunne sees.”

Samuti leiab Lenna puhul kinnitust ka see, et kes palju teeb, see kohe väga palju jõuab! Olles ema kahele armsale plikatirtsule Amile (5) ja Matildale (2), kes igapäevaselt tähelepanu nõuavad, tundub lausa, et Lennal on ülivõimed, mis lubavad tal anda kontserte, käia kontserttuuridel, olla tunde prooviruumis, foto-shoot’idel, askeldada Setomaa talus või käia koolis. „Vahepeal, kui on kontsertiderohke periood, nagu oli detsember, siis ongi raske. Just enda energia jagamise ja hoidmise mõttes,” tunnistab naine ja võrdleb ajaplaneerimist tippspordiga. „Peab järgima ranget režiimi ja mitte sellelt kõrvale kalduma, sest selleks pole lihtsalt aega ega ressurssi. Häält peab hoidma ja andma täpselt nii palju, kui tead, et sul anda on.”

Aastatega on Lenna end õnneks aina paremini tundma õppinud. „Aga on ka äratundmishetki, kus annan endale aru, et midagi peab ära jätma, selleks et süda sees ikka heliseks,” naerab ta ja lisab, et kui kodus on nii armsad lapsed nagu temal, siis on see teinekord väga lihtne. „Lihtsalt öelda EI tööle või järjekordsele proovile, mis mind kodust ära viiks. Vabandust siis, armsad kolleegid, aga toimetan ikka nii, et keegi ebaõiglaselt liiga ei saaks.”

Ajal, mil naised lükkavad emaks saamist muudkui edasi, tundis Lenna juba viis aastat tagasi, et nüüd on ta emarolliks valmis ja julges seda ka avalikult öelda „Ma ei ütle midagi kellelegi etteheitvalt, et kui kaua peaks laste saamisega ootama, sest iga naine tunneb selle ära, kui on õige aeg. Ja nii ongi. Aga seda ma võin küll öelda, et minu elu pole enam endine, vaid on palju rikkalikum ja kohati hektilisem.” Nii, nagu igal naisel, on ka Lennal emaks saamine sündmus, mis tema elu kõige rohkem muutnud on. „See ei muuda päeva pealt, aga suures pildis muudab elu lõpuni ja see on kindlasti mu elu raskeim roll, samas kõige võimsam ja olulisim!”

Loodusega üks

Kui Lennale aga tundub, et nüüd on vaja veidike üksi olla, siis püüab ta selle aja leida ja eralduda. Kasvõi korraks. „Kuigi päris üksi mulle ei meeldigi olla, sest hakkan lapsi igatsema.” Lenna, kes ilmselt siis, kui ta ei oleks muusik, oleks keegi, kes „tegeleb looduse hoidmise ja kaitsmisega”, seab end laadima just maale ja loodussesse. „Ma tahaks teha ära midagi Eesti metsa heaks, sest meie mets on meie rikkus. Unistan ja loodan, et midagi muutuks selles valdkonnas paremaks,” räägib naine, kelle jaoks on mets, metsas jalutamine ja loomadega tegelemine tõelised pinge maandajad. „Need on minu jaoks need väikesed lihtsad asjad, mis teevad rõõmu ja annavad ka energiat.”

Juhtunu inspireerib

Alanud aastal ootab Lennat ees aga veel üks oluline väljakutse – nimelt valmib Lennal üle viie aasta plaat. „Kindlasti on kõik, mis mind viimastel aastatel eriliselt mõjutanud ja liigutanud on, uue plaadi peale põimitud. Kuna on juhtunud väga palju, siis on hetkel ka palju inspiratsiooni, mida loomingusse suunata,” ütleb naine, keda panevad ühtviisi looma nii rõõmsad kui ka kurvad sündmused. „Kõik, mis mind vähegi liigutab. Sellesse plaati saab pandud minu hing ja energia.”

Kui enamik artiste unistab maailma vallutamisest, siis Lenna, kellel tegelikult see kogemus juba Ninjadega tuuritades olemas on, leiab, et uuesti seda kogeda oleks küll põnev, aga kodus on siiski kõige parem. „Ma tahaksin enamuse ajast kodumaal olla, aga siis ma ei saaks niimoodi elada nagu praegu. Mulle meeldib Eestis. Ma ei taha kohvri otsas elada. Aeg-ajalt ära käia on tore, hea meelega annan kontserte ka välisriikides, aga kodus on kõige parem.”

Uue aasta lävel loodab Lenna, et inimesed iseennast ei kaotaks. „Eelkõige selle müra sees, et me märkaks hoolida ja kaasa tunda, et me julgeks ja tahaks kaasa mõelda, et me ei unustaks seda, mis on päriselt oluline!” 

Uuel aastal tahaks Lenna leida harmoonia ja sisemise tasakaalu iseendas, anda välja uue albumi, minna trenni ja veeta võimalikult palju aega oma Setomaa talus. „Ma ei tea täpselt, mida oodata. Hetkel keskendun lastele ja tööle. Loodan ja usun, et minu inimesed leiavad ise tee minuni...”

 

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar jaanuar-veebruar 2018.