ÄRINAINE JA TERVISETREENER KATI MÄEKALLAS suhtleb inimestega toidu kaudu

See, et Saaremaa on äge, eriti suveperioodil, ei vaja ilmselt laiemalt reklaamimist. Saaremaal aga elavad väga lahedad, tegusad ja ettevõtlikud inimesed. Kati Mäekallas on üks neist missioonitundega naistest, kes läbi oma toidulaua muutuse leidis tee töö ja kireni ja kelle elufilosoofia põhineb tervislikul toitumisel.

Kati on laiemale üldsusele tuntud eelkõige oma ettevõtte Good Mood Food ehk hea tuju toidu looja ja tervisliku toidu ning elustiili propageerijana. Saarlanna ettevõtjakarjäär sai alguse sellest, et ta hakkas tervislikke seemnebatoone kodus valmistama esialgu enda tarbeks. Kokkamishobist kasvas aga välja tootmisettevõte. Kuid see ei ole veel kõik. Lisaks tegeleb Kati majutusega, on ühiskondlikult aktiivne ja seisab hea kogukonna arendamise ja edendamise eest. Lisaks avas ta hiljuti veel ka Kuressaares oma koduhoovis tervislikke toite pakkuva suvekohviku, kus ta toimetab koos oma poja Armandiga. 

Kohvikus temaga kohtumegi. On ammu teada ja kulunud ütlus, et kes palju teeb, see palju jõuab. Aga kuidas? Kõik algas sellest, et ühel hetkel sai Kati teada, et tema organism ei omasta piimatooteid. „Sealt edasi läks kõik iseenesest ja loomulikult. Iga päevaga tuli toitumisalast teadlikkust juurde, õppisin palju uusi asju, mis viis selleni, et välistasin oma menüüst piimatooted ja gluteeni täielikult,” räägib Kati. Korraga toimus muutus kogu pere toidulauas ja kerge see ei olnud. „Ma ei osanud algul enam süüa teha, ei teadnud, mida kõikide nende uute toiduainetega peale hakata ja ka pere tuli väga raskelt kaasa,” nendib ta.

Kui Kati midagi teeb, siis asub ta süvitsi asja kallale. Nii tegeles naine ümberõppimisega intensiivselt kuu aega järjest, hommikust õhtuni. „Katsetasin uusi retsepte ja erinevaid jahusid. Minu jaoks oli kõige suurem väljakutse gluteenivaba küpsetamine,” tunnistab ta.

Viis aastat tagasi viibis Kati Ameerika Ühendriikides, kus ta õppis gluteenivaba toitumist, aga ka tooteid ja nende valmistamise võimalusi. Ta osales Ameerika kulinaariainstituudi gluteenivaba küpsetamise kursusel, külastas erinevaid pagaritöökodasid ja söögikohti. Lisaks sai lõpetatud internetipõhine toitumisalane kool – Institute for Integrative Nutrition. Eestisse tagasi tulles pani naine aluse oma ettevõttele Good Mood Food ning töötas lisaks gluteenivabadele toodetele välja ka toortoidusarja.

Toit kui visiitkaart

„Toitumine on mind terve elu huvitanud. See, mida ma söön, on juba lapsest saati minu jaoks väga oluline olnud. Toit mõjutab kõike – tervist, meeleolu, emotsioone,” räägib Kati. „Toit on kogu pildist, mida ma näen, tegelikult ainult üks väike sektor, aga see on lihtsalt külg, mis inimestele kõige rohkem silma paistab, see on justkui minu visiitkaart. Kõik me teame ju ütlust, et armastus käib kõhu kaudu. Toit on minu jaoks vahend inimestega kommunikeerimiseks, selle läbi jõuad paremini nendeni,” on Kati veendunud. Kati sõnul ei ole tema eesmärk aga olla niivõrd toidutootja ja ettevõtja, kuivõrd tervisliku toitumise sõnumitooja. „Soovin inimesi motiveerida, et nad jõuaksid läbi tervisliku toitumise oma parema minani, tahaks neid sütitada ja innustada,” ütleb ta.

Kati on õppinud health coach’iks, tervisetreeneriks, mis tema arvates ei kõla eesti keeles üldse nii rikkalt ega anna edasi selle tegelikku tähendust. Tervisetreener käsitleb inimest holistilise tervikuna, millesse kuuluvad inimese perekond, suhted, karjäär, tervis, sport – kõik, mis hoiab inimest tasakaalus ja selle saavutamiseks ei piisa pelgalt õigest toitumisest. „Tihtipeale söövad inimesed ennast paksuks lihtsalt stressist ning sellel on hoopis teised põhjused,” ütleb Kati.

„Minu firma loomine sai alguse sellest, et ma ise soovisin süüa tervislikult, kuid poes ei olnud siis midagi sellist saada. Olin oma mõtlemise ja suhtumisega lihtsalt ajast nii palju ees. Siis polnud tervislik toitumine veel nii aktuaalne ja populaarne teema kui nüüd. Algus ei olnud kerge, küpsetasin gluteenivabasid muffineid ja viisin need müüki ökopoodi Saarte Sahver. Need lihtsalt seisid seal, sest inimesed ei saanud isegi aru, mida see gluteenivaba tähendab ja milleks seda vaja on,” meenutab ta.

„Täna on kätte jõudnud aeg, kus eestlased saavad aru, mida ja milleks ma teen ja turg on jõudnud mu mõtlemisele n-ö järele. Lisaks snäkkide valmistamisele ja müümisele olen osalenud paljudel erinevatel laatadel ja messidel, suhelnud aktiivselt inimestega ning ühtlasi teinud meeletult teavitustööd. Ma täiendan end pidevalt. Loen kohutavalt palju.”

Teavitamine ja nõustamine on Kati pidev töö, kuid ta tunnistab, et pole selle eest kunagi raha küsinud. Pigem satuvad inimesed ta ellu ja see kõik juhtub spontaanselt. „Ma arvan, et eestlane ei ole selle eest veel valmis ka raha maksma. Kuigi nõustamine on just tegelikult see, mis mulle kõige rohkem meeldib – just inimestega suhtlemine ja tegelemine, mitte toidu tootmine. See ei paku mulle täielikku rahuldust, vaid on lihtsalt n-ö minu visiitkaart,” räägib Kati.

Heaolukeskus enda sisse vaatamiseks

Kati sõnul ongi toidu tootmine olnud justkui kõrvalharu kogu tema tegemistele tervisliku toitumise ja elustiili vallas. Tema peas on valmimas suurem pilt, mida ta on kõigi nende aastate jooksul tükk tüki haaval kokku pannud. Kati on ka külalistemaja Suviste Guesthouse perenaine, lisaks tegeleb ta maamaja ja korterite rendiga.

Kati soov on luua keskus, kus oleks aastaringselt hea olla, kus suvel tegeleks ta majutamisega ja käed-jalad oleks turistidega tööd täis, kuid hooajavälisel ajal – sügistalvel – oleks tema arvates ideaalne aeg iseendaga tegeleda. „Siis on see aeg, kus inimesed vaatavad rohkem endasse, tegelevad iseendaga, sest suvel keegi lihtsalt ei jõua. Eestlane on kahjuks selline, et suvel ta sööb ükskõik mida, joob ükskõik mida… Ühesõnaga, lastakse kõik piirid valla. Ja siis tuleb 1. september ja kõik hakkavad korralikuks. See näitab justkui lõhkist olemist. Inimesed hoiavad ennast mingis karbis, suruvad end kuhugi ning sellest vabanemiseks oleks vaja endaga tegeleda. Minu mõte on luua selline terviklik koht, kuhu inimesed saaksid tulla, aja maha võtta kvaliteetseid teenuseid ja nautida – majutust, head sööki. Korraldada kooskokkamisi ja ühisüritusi,” tutvustab Kati oma ideed.

Paar sellist üritust on juba ka aset leidnud. Eelmise aasta kevadel toimus Kati kodus hea tuju laager, kus osales kümmekond naist. Kati sõnul on selliste ürituste mõte saada iseendaga parem ja lähedasem kontakt, õppida end väärtustama, aga ka saada vastuseid erinevatele küsimustele: kuidas teha süüa, kuidas kaalust alla võtta jne. Tuleval sügisel, novembrikuus, on koos Merit Rajuga plaanis korraldada ühine laager „Kuidas oma unistused reaalsuseks muuta?”.

Ühe osana suurest pildist nägi Kati ka hoovikohvikut. Selle rajamiseks oli aeg küps, sest tiim oli paigas. „Minuga liitus Mari-Liis, kellel on restoranipidamise kogemus ja kellega jagame ühiseid vaateid. Tänu temale sain kohviku väga kiiresti püsti. Tema teadis täpselt, mida tegema peab ja nii olen ka mina saanud valgustatud,” räägib Kati, kelle eeskujul on toiduga katsetamise tee leidnud ka tema poeg Armand. „See, et mu poeg kokkamist fännab, minuga ühiseid vaateid jagab, on kindlasti üks põhjuseid, miks ma üldse kohviku avamise peale mõelda julgesin,” on Kati veendunud. Kohvikus kasutatakse toiduvalmistamiseks ainult kvaliteetseid tooraineid, kui võimalik, siis kohalikke saaremaiseid. „Toidud, mida klientidele valmistame, on samad, mida me isegi sööme ning tahame seda kvaliteeti ka teistele pakkuda,” ütleb ta.

„Ma tunnen, et ma olen kogu aeg busy. Ma fännan väga Ameerikat. Kui olen Ameerikas, siis tunnen, et olen üks paljude hulgast, sest nad kõik on seal busy’d. Eestis elavad inimesed palju aeglasemalt. Ma ei ütle, et see on vale, lihtsalt minult küsitakse tihti, et kuidas sa jõuad ja kuidas sa jaksad? Mina aga tahan öelda, et inimesed elavad alla oma potentsiaali. Ma usun, et minu üks suuremaid andeid on see, et suudan inimesi motiveerida elama nii, et nad kasutaksid lõpuni ära oma olemasolevat potentsiaali. Kõik on tegelikult aja planeerimise ja prioriteetide küsimus,” räägib Kati. „Minu põhiline idee, mõte, märksõna on kõige selle juures n-ö inimeste jõustamine ja ma näen üha rohkem, kuidas see pilt hakkab kokku minema ja ma liigun üha rohkem selles suunas.” 

Kuressaare-Tallinn-Kuressaare

Kati ajab oma asja Kuressaares, kuid viibib talvel päris palju ka Tallinnas. Saaremaa elukeskkond on tema sõnul lihtsalt nii kvaliteetne, seetõttu on ta sinna püsima jäänud. „See on olnud ideaalne koht laste kasvatamiseks, ma ei vahetaks seda mitte ühegi muu koha vastu. Leian pigem, et minu jaoks ongi tasakaal selles, et olen natuke aega siin, natuke aega seal – ma ei taha olla kummaski kogu aeg,” ütleb Kati.

Kati lõi eelmisel sügisel Saaremaa elu edendamiseks Koostööklubi, millel on tänase seisuga juba 240 liiget. Olles ise kogu aeg Saaremaal, ei osata seda keskkonda hinnata. „Tegelikult on Saaremaa justkui paradiis – täielik paradiisisaar. Mulle on kogu aeg meeldinud mõte hästi toimivast kogukonnast ja mul on suur huvi see siin tööle panna,” ütleb Kati. Ta nägi enda ümber ägedaid inimesi, keda omavahel linkida ning tajus selles potentsiaali koos midagi ära teha. „Siia on koondunud tuumik neist, kes on juba elukogenud, maailmas ringi reisinud, mandrilt siia kolinud, vahepeal välismaal elanud ja Saaremaale tagasi tulnud. Nad on siia tulnud, et saada sellest osa, teha koostöös asju, et olemasolevat keskkonda veelgi paremaks luua,” räägib Kati. Koostööklubi tegeleb näiteks Kuressaare koolitoiduga, spordiürituste ja tänavafestivalide korraldamisega. Kati usub, et kohalik elu ning inimesed saavad sellest vaid võita.

Kõige olulisem on Kati sõnul see, et sind ümbritseksid õiged inimesed. „Vibratsioon peab olema õige. Nüüd on meil siin tekkinud sünergia. See on lihtsalt äge. Saaremaal jääb nii palju aega üle, see aeg, mis sul Tallinnas kulub liiklusummikutes ja Facebookis istudes, selle arvelt saad siin palju asju rohkem teha. Hommikul teed oma vajalikud toimetused ära ja siis oled juba vaba ning sul on võimalus kogukonda arendada või ühiskondlike projektidega tegeleda.

Kati on tegelikult õppinud ülikoolis sotsiaaltööd ja ärijuhtimist. Ta lööb kaasa ka Toidupanga tegemistes ning aastaid tagasi tegeles probleemsete lastega, luues neile päevakeskuse. „Ma tegelen nii paljude erinevate asjadega, mul on kogu aeg miljon asja käsil. Aga inimesed – jõuame ikka ja jälle selleni, et inimesed ja suhtlus on minu pärusmaa,” ütleb Kati.

Kati soovitab:

Järgi oma unistusi. Tee seda, mida su süda kutsub sind tegema, sa oled ainulaadne! Kui sina ei tee neid unistusi teoks, mis sul on, siis ei tee neid keegi sinu eest teoks, see on ainult sinu sees olemas. Põhiline on kohe kusagilt alustada ning mitte jääda ootama õiget aega, sest seda ei tule kunagi.

 Piim ja nisujahu tuleb menüüst välja jätta ning kaal langeb kolinal.
 Gluteenivaba toitumine annab sulle ilusa naha ja terved juuksed.
 Kasuta rohkem ürte – peterselli, tilli jms. Need on meie ravimtaimed ja neis on väge.
 Kastmesse ei pea panema jahu. Kurkum, vürtsköömen, karulauk, stevia (suhkruasendaja), linaseemnepulber, ingver – neid võiks toidu valmistamisel rohkem kasutada.
 Palmisuhkrul on suhkrutest kõige madalam glükeemiline indeks.
 Kui ostate poest gluteenivabu toite, jälgige, kui palju on sinna lisatud tärklist ja suhkrut.
 Kui retseptist jätta välja nisujahu, tuleb see asendada mitme jahu seguga.
 Kuulake oma keha! Jälgige, kuidas teie keha käitub ja kuidas te end pärast teatud toitude söömist tunnete.