KLIENT SAI KINGITUSE, sest ta ütles “aitäh” ja “palun”

7 kommentaari
KLIENT SAI KINGITUSE, sest ta ütles “aitäh” ja “palun”

Viisakas olla ei ole üldse raske ning ka paar head sõna teevad meele rõõmsaks, ent kurvastusega tuleb tõdeda, et Eestis on viisakusega lood üsnagi nukrad. Facebooki lehele tegi mõtlema paneva postituse noormees, kes sai Stockmanni kohvikus ootamatu üllatuse osaliseks ning loodetavasti muudab tema lugu vähemalt paari inimese suhtumist klienditeenindajatesse.

Viisakas olla ei ole üldse raske ning ka paar head sõna teevad meele rõõmsaks, ent kurvastusega tuleb tõdeda, et Eestis on viisakusega lood üsnagi nukrad. Facebooki lehele tegi mõtlemapaneva postituse noormees, kes sai Stockmanni kohvikus ootamatu üllatuse osaliseks ning loodetavasti muudab tema lugu vähemalt paari inimese suhtumist klienditeenindajatesse.

Noormehe lugu on järgnev:

Vahel mõtled, et elu on täitsa tore, kuid ühel hetkel saad aru, et maailm (vähemalt Tallinn… või Eesti) on ikka käest ära minemas.

Läksin täna Stockmanni, et natuke süüa osta. Lisaks tavalisele toidule tahtsin ka kohvi, mida saab Liivalaia-poolse sissepääsu kõrvalt. Seal on üks äärmiselt tore kohvik, kust saab kohvi, saiakest jms. Tegu on Katharinenthali kohvikuga.

Lähen siis oma kohvi ostma, kuid pean natuke ootama, sest minu ees on üks lapsega pere. Nagu üks osa Stockmanni külastajatest, oli ka see pere üsna bränditeadlik ja pealtnäha päris jõukas. Kõrvalt kuulen, kuidas klienditeenindaja selge diktsiooniga kliendile “palun” ja “aitäh” ütleb, aga vastu ei tule isegi suuremat mühatust. Vaid tehingu lõpus tuleb mokaotsast “aitäh” moodi asi.

Järg jõuab minuni. Nagu ikka, siis tervitan esmalt klienditeenindajat, naeratan, olen viisakas, ütlen “palun” ja “tänan”. Nagu elementaarne võiks ju olla? Tundub, et mu vastas olevale inimesele see täitsa istub. Mulle meeldib ka, kui inimesed minuga hästi käituvad. Kellele ei meeldiks?
Kui saan kohvi kätte, siis ütleb mulle neiu, et “Kas ma võin Teile ühe makrooni kaasa anda, sest te olite täna mu esimene klient, kes mulle “aitäh”, “palun” ja “tere” ütles ja üldse viisakas oli?”

Teate, ma ei tundnud sel hetkel rõõmu. Miks? Ei, ärge saage valesti aru, makroonid on ülihead! Asi on selles, et kell oli 12 läbi ja ma olen kindel, et enne mind oli veel sellised mühkameid, kes arvavad, et kliendina ei pea viisakust üles näitama. Ja mitte üks neist eelnevatest klientidest ei lausunud kolme sõna “tere, palun, aitäh” ühe tehingu ajal? Kus kurat me elame?

Enne kui te hakkate vinguma toetuste, riigivalitsejate, pagulaste ja kooseluseaduse kallal, vaadake peeglisse. Varsti ei jäägi muud üle, kui Eesti brändiks on vaja panna “Me ei tea midagi viisakusEST” või “We are the rudEST”. Viisakus on elementaarne oskus. Kui täiskasvanud ja noored on ees ebaviisakad, siis miks me üldse midagi oma lastest ootame või loodame?

Väike ääremärkus ka loo lõppu. Aitäh Katharinenthali klienditeenindajale, kes tõesti tegi superhea kohvi ja pakkus mõnusa makrooni. Ja kummardus ka Katharinenthali personali vms osakonnale, kes on teinud õigeid tõmbeid, kui endale inimesi tööle võtab. Ja hoolitsege oma töötajate eest, sest paljud meist ei kujuta ette, kui suure ebaviisakusvalangu üks klienditeenindaja päeva lõpuks on endale kraesse saanud. Tulen jälle! Ja järgmine kord võtan kohvile midagi muud ka lisaks.

Aga teistele kaasmaalastele. Õppige olema viisakad. Praegu tundub, et see polegi nii elementaarne. Pane või CVsse kirja, et “Olen viisakas ja oman ka seda kinnitavat soovituskirja…”

Millal sina viimati klienditeenindajat tänasid?