Reklaam sulgub sekundi pärast

Kuuenda põlve linnapreili: ka maakad on pagulased!

"Sa tulid linna kooli ja oled siin juba mõne aastakese elanud ning pead end nüüd linlaseks? Maakas jääb maakaks, mine koju tagasi," ütleb loo autor, kes saatis meile avaldamiseks järgmise kirjatüki.

"Sa tulid linna kooli ja oled siin juba mõne aastakese elanud ning pead end nüüd linlaseks? Maakas jääb maakaks, mine koju tagasi," ütleb loo autor, kes saatis meile avaldamiseks järgmise kirjatüki.

Pagulaste teema on taas aktiivselt päevakorrale toonud eestlase kitsarinnalisuse ja sallimatuse ning põhilise põhjuse, miks Eesti on endiselt üks väike õnnetu ääremaa ning kõik noored ja töökad panevad siit helikiirusel ajama, et kuskil riigis pagulasena jalad alla saada. Jah, parem olla mõne tubli riigi pagulane kui masendava riigi kuningas.

Jäävad vaid laisad, keskpärased ja need, kes näevad mingit võimalust seda vaesti riiki veel rohkem paljaks varastada. Selles pagulaste teema valguses on paslik rääkida ka maakatest, kes iga aasta linna elama trügivad. See on põhimõtteliselt sama teema, aga mastaap on teine. Mõned sajandid tagasi oli ka 100 km selline vahemaa, et vähesed võtsid ette kodukandist lahkumise, nüüd aga on kõik globaliseerunud ja üldjuhul on nii, et mida edukam on linn või piirkond, seda kirjum on selle rahvastik. Sama hästi saab öelda, et maakate koht on ju tegelikult maal, seal kus on nende sünnikodu ja nende perekond. Huvitav on see, et maakas peab täiesti normaalseks seda, et ta kolib linna elama, võtab siin head töökohad ja mehed ära, jätab oma kodupiirkonda maksud maksmata ja laseb kodukandil välja surra. Kui jalad alla saab, siis toob ka oma lähisugulased linna järele, sest maal on ju elu halb. Kus on siin eestlase patriotism? Vene ajal olla olnud kerge, siis said kõik peale ülikooli suunamise, kuhu keegi tööle pidi minema. Linna omadel oli suurem tõenäosus linna jääda, aga maakas jäi maakaks, isegi kui teda päris oma kodupiirkonda ei saadetud. Nüüd jäävad kõik kõrgharitud linna ja lähevad kas või ettekandjaks, aga koju tagasi ei lähe. Kõik selle nimel, et endal oleks parem elu, täpselt nagu pagulasedki võtavad sel eesmärgil tee Euroopasse ette. 

 

Ma käin päris tihti maal, peamiselt Lõuna-Eestis. Viin sinna turistina raha ning veedan aega sugulastega ja näen ka sealset elu. Ma-sen-dav. Ma ei tahaks seal eluski elada, aga puhkamas käia on tore. Samas seis nagu näiteks Egiptuse või Türgiga - puhata on ju mõnus.

Maal juuakse palju, väga palju.  Raha on vähe, väga vähe. Eluasemed on jälgid ja haisevad vaesusest ja mustusest. Tingituna eelpool mainitust on paljud maakad kitsa silmaringiga igavad inimesed.  Tööd tehakse vähe, sest pole motiveerivat tööd. Inimesed joovad igavusest, tüdimusest, kehvast elust või mis iganes muul põhjusel. Sõidavad end ja teisi surnuks, hüppavad konte puruks ja peksavad ninasid veriseks, magavad kõik sama naisega, teevad erinevate meestega lapsi - kogu aeg midagi toimub, aga mitte midagi sellist, mis elu edasi viiks. Arusaadav, et mõni edumeelsem maakas on pannud rumalad ja vaesed maakad sentide eest enda heaks tööle ja elab ka maal valge inimese elu, aga nendest me praegu ei räägi. Eks selliseid kulakuid on ka nendes riikides, kus pagulased pärit on. Aga noorematele maakale on see valdav vaesus ja rumalus vastukarva ning see on põhjuseks linna poole ajama panna. Keegi ei küsi, kas meil linlastel on see piisav põhjus maakaid vastu võtta? Poliitikud muidugi võtavad, nagu nad võtavad ka pagulasi, siis iga linnaosa ja edumeelne kant võitleb selle eest, et võimalikult palju maksumaksjaid endale saada. Neil on suva, mis seal maapiirkonnas toimub, nii nagu neil on ka täiesti suva, mis pagulaste kodumaal toimub. Aga mina küsin: kas me vajame ikka neid maakaid siia linna või vajab Eesti riik rohkem seda, et maakad arendaks äärealade elu ja läheks peale harituse omandamist tagasi oma kolkasse. Ma teen ettepaneku vastu võtta lisaks burkade keelustamise seadusele ka  seadus, et maakas ei tohiks linna kolida ja ainus variant linna pääseda on abielluda linnainimesega või näidata ette kontol miljon eurot varandust. Ja selle taustal me teeks tugevat antireklaami maakatega abiellumise küsimuses, sest maakad on ju joodikud, mõrvarid ja laiskvorstid, just nagu pagulasedki. Eks meedia teeb seda juba ka praegu, aga ma teeks ettepaneku, et uudistes võiks eraldi hakata välja tooma ka seda, et kui Tallinnas või Tartus mõni avariitegija või roolijoodik on maalt pärit, siis tooksin ma selle eraldi välja, et ikka kõik teaks, et maakad on põhjakiht.  Maakad on ju madalam rass nagu pagulasedki. See oleks sama aus kui see, et pagulased ei tohi siia tulla. Jube kahju, et sõja ajal paljud eestlased välismaale pagulastena vastu võeti, kuidagi ebaõiglane tundub, sest eestlased ise ju ei taha kedagi aidata ega vastu tulla, ei näe teiste inimeste kannatusi ja loevad kitsarinnaliselt ainult neid üksikuid uudiseid, mida meedia mõnuga ette viskab lollile rahvale ja mis räägivad sellest, kuidas mõni üksik moslem ligi 2 miljardist moslemist midagi valesti teinud on.  Õnneks ei tee ükski valge kunagi midagi valesti, ei varasta, ei peksa naist, ei vägista, on nii või? Või noh, mõni ikka teeb, aga see pole eestlane, see on Eestis elav venelane. Selles, et Austraaliasse kolinud eestlastest iga kolmas petab ja varastab, me ei räägi, sest eestlased on ju nii tublid inimesed ja oodatud pagulased igal pool. 

 

Noh, maakas, kuidas meeldis seda lugeda? Eriti sina, maapreili, kes sa end kavalalt juba siia linna sisse seadnud oled ja end peaaegu linnapreiliks pead. Aeg on koju minna, pagulane! 

 

Kuuenda põlve linnapreili!