ÖKOŠAPMOON ei tähenda takuseid kiharaid

2 kommentaari
ÖKOŠAPMOON ei tähenda takuseid kiharaid
Pilt: Kokos

Reeglina algab looduslikele ilutoodetele ülemineku teekond näohooldusest, kuid ehk peaks kõik alguse saama hoopis – sõna otseses mõttes – peast?

Selles, et meie igapäevaste ilu- ja hügieenitoodete koostisained imenduvad sügavuti naha sisse, sh peanahka, ei kahtle tänapäeval enam valdav osa teadlikest tarbijatest. Kuid paljud meist on ka tegelikult valmis vahetama oma mõnusalt vahutavad ja hästilõhnavad šampoonid-palsamid läbini looduslike vastu? Tunnistan, et minagi – olles varasemalt ehmunud ökošampooni mittevahutavast pesukogemusest ning pärast kahusena tunduvatest juustest – olin looduslikest juuksehooldustoodetest mõnda aega eemale hoidnud. Kuid kodumaise Kokose tahked savišampoonid ja palsam panid mu meelt ning harjumusi muutma.

Esteks meeldisid mulle juba Kokose juuksehooldustoodete pakendid – plekktopsid, mis võtavad vanni äärel ja spordikotis märksa vähem ruumi kui tavapärased plastpudelid-tuubid.

Endast väiksema ökoloogilise jalajälje trendi järgides on oluline seegi, et edaspidi saab nii šampooni kui palsamit juurde osta paberpakendis täitena.

Tahked tooted on ka reisisõbralikud, sest ükski neist ei riku kuskilt immitsema asudes kohvri sisu ning samuti on sel moel lihtsam järgida lennujaamades kehtestatud vedelikupiiranguid.

Vahust ei saa me juuksepesuteema juures mõistagi ei üle ega ümber – nn. tavašampooni kasutades oleme ju harjunud tohutult vahutava peapesu-kogemusega, mis justkui garanteerib, et juuksed said puhtaks. Paraku põhjustab seda nii mõnusana tunduvat vahtu ohtlik koostisaine, tööstuslik puhasti Sodium Lauryl Sulfate (SLS), mida on lisatud nii mõnessegi supermarketi šampooniriiulil leiduvasse peapesijasse. Sulfaadid eemaldavad küll efektiivselt mustuse ja rasu, kuid samas ärritavad ning kuivatavad peanahka, pannes selle veelgi aktiivsemalt rasu tootma. Nõnda tuleb pead pesta üha tihedamini, et juuksed puhtad tunduksid, rääkimata hiljem tekkida võivatest nahaprobleemidest ja juuste väljalangemisest.

Foto: Kokos

Looduslike šampoonide puhul tuleb ootusi pisut kohandada – need lihtsalt vahutavadki vähem, sest ei sisalda sünteetilisi pesu- ja lõhnaaineid. Kokose savišampooni meega tuli käte vahel pisut niisutada, enne kui tahket tükki sai juustele kanda ning tekstuuris oli tunda kerget savisust, kuna šampoon sisaldabki valget savi ehk kaoliini. Väikese vahu teket võis siiski täheldada, iseäranis teist korda kiharaid üle pestes, mida soovitatakse täieliku puhtuse saavutamiseks. Kui lõhnaelamusest rääkida, on meega savišampoon praktiliselt lõhnatu, kuid emotsionaalse boonuse sain tahke juuksepalsamiga, millest suisa õhkus värsket sidrunheina.

Teades, et looduslike juuksehooldustoodete tõeline toime avaldub mõne aja möödudes ning pärast esimest korda ei pruugi muudatusi juuksestruktuuris koheselt märgata, olin kannatlik ning jätkasin Kokose juuksetoodetega läbi mitme nädala. Proovisin ka savišampooni kookospiimaga, endamisi imestades, miks kohati räägitakse tahkete šampoonide kohta, et need justkui ei peseks juukseid täielikult puhtaks, vaid jätavad rasuse tunde.

Üllatav oli asjaolu, et kui tavašampoonidega pestes olen kogenud juuste raskeks muutumist pahatihti juba järgmisel päeval, püsis pea nüüd puhas – hoidsin teadlikult pikemat vahet! – ligemale nädalapäevad.

Muuhulgas eksperimenteerisin juuksehooldusrutiini vahelduse toomiseks ka pesujärjekorraga, kasutades esmalt palsamit, lastes sel 3–5 minutit mõjuda ning alles pärast loputamist pesin juuksed šampooniga. Õlid siluvad, turgutavad ja toidavad juukseid ning kaitsevad järgneva pesu käigus liigse kuivamise ja niiskuskao eest. Sel moel tundusid juuksed pärast veelgi puhtamad ja siledamad. Seega, juuksepesu kõik olulised komponendid olid paigas ning kummutatud said müüdid ökotoodete mittetõhususest. Sealjuures on muljetavaldav, et Kokose ühest šampoonipalast peaks jaguma koguni kuni 25 pesukorraks!

Foto: Kokos

 

Tekst: Krista Kiin