Reklaam sulgub sekundi pärast

Dušš võib põhjustada kopsuhaigusi!?

Duššid on muutunud aina populaarsemaks ning tänapäeval eelistavad paljud neid vannile. Viimased uuringud on aga näidanud, et dušši all käimine võib mõjuda halvasti meie tervisele. Nimelt on paljud duššiotsikud mustad ning seega piserdavad koos veega meie kehale ka baktereid. See võib olla üheks põhjuseks, miks viimaste aastate jooksul on kopsuhaiguste arv aina suurenenud, kirjutab Geniusbeauty.

Duššid on muutunud aina populaarsemaks ning tänapäeval eelistavad paljud neid vannile. Viimased uuringud on aga näidanud, et dušši all käimine võib mõjuda halvasti meie tervisele. Nimelt on paljud duššiotsikud mustad ning seega piserdavad koos veega meie kehale ka baktereid. See võib olla üheks põhjuseks, miks viimaste aastate jooksul on kopsuhaiguste arv aina suurenenud, kirjutab Geniusbeauty.

Bakterite poolt nakatatud duššiotsikuid on juba eelnevaltki peetud mitme haiguse levitajaks, nagu näiteks rindkerepõletiku koos Pseudomonas aeruginosa-ga (haigust tekitav mikroob) ja kopsupõletiku, sest nende haiguste bakterid võivad reaalselt läbi duššiotsiku koos veega alla tulla.

Sellise bakteritega saastatud vee näkku jooksmine tähendab seda, et Sa ka hingad üsna kindlasti sisse nii mitmeidki baktereid ning tagajärjeks võib olla immuunsüsteemi nõrgenemine ning haigestumine. Inimestel, kelle immuunsüsteem on kas ea või mõne haiguse tõttu nõrgenenud, nagu näiteks AIDS, võib see kaasa tuua hingamisraskusi, köha, väsimust ning teisi kopsudega seotud probleeme.

"Kui keerad duššist vee jooksma ning saad näkku esimese vee, mis duššiotsikust tuleb, saad ühtlasi näkku ka hulga baktereid, mis pole tervisele sugugi kasulik," hoiatab inimesi juhtiv teadlane Norman Pace.

Seega peaks kindlasti üle vaatama oma pesemisharjumused. Duššiotsiku regulaarne puhastamine või selle vahetamine aitab ära hoida võimalikku haigestumist.

 

Alice Kess