LAURI PEDAJA AVALDAS, kuidas ta aitas oma naisel depressioonist välja tulla

Depressioonist välja tulek ei ole kahtlemata lihtne, kuid see on absoluutselt võimalik ja nüüd, mil Gethel on oma elus palju paremas kohas, rääkis ta avameelselt ka oma depressioonist. Gethel meenutab, et eelmisel aastal tabas ta end olukorrast, kus ta tundis, et ta tõesti ei jaksa enam. "Mul ei olnud motivatsiooni ega tahet elus edasi minna, isegi kui sisimas teadsin, et mind ümbritsevad armastavad inimesed ja tegelikult on kõik hästi. Aga siis ma tegin oma elu suurima muutuse ning tulin töölt ära ja kõik hakkas tasapisi paika loksuma," tõdeb ta. Naisele oli suureks toeks elukaaslane Lauri, kes jagas Getheli blogis omapoolseid soovitusi, kuidas ka sina saad oma lähedasele abiks olla, kui tal on depressioon. "Ma ei ole ise kunagi olnud depressioonis, äärmisel juhul olen olnud stressis. Ma ei ole musta auku langenud ega tundnud ennast raskelt kurvameelsena. Sestap oli mul väga-väga keeruline mõista, mis Getheliga toimub ja miks ta nii tunneb. Kuna ma ise pidin oma pea ja Getheli juhendamisel selle maailma ja olukorraga kohanema, siis ma jagaks siinkohal mõned oma mõtted depressiivse inimese lähedastele. Ära ütle: ,, Kõik on ju hästi.’’ Jah, sul võib olla kõik hästi ja sulle võib tunduda, et teisel inimesel on ju ka tegelikult hästi. Tal on elu paigas ja pealtnäha mingeid suuri vaimseid/füüsilisi traumasid ei ole. See aga ei tähenda, et inimene ei oleks seesmiselt katki. Selle asemel, et rääkida, kui hästi tegelikult kõik on, ole lihtsalt vait ja kuula, mis teine inimene sulle räägib. Ära anna nõu ega targuta. Lihtsalt KUULA. Ja kui asi läheb käest ära, emotsionaalseks, siis lihtsalt võta ta endale kaissu ja hoia teda, paku talle turvatunnet ja lähedust. Ära põgene. Kõige hullem asi, mida sa saad teha inimesele, kes on mustas augus, on see, et sa jätad ta üksi. Sa ei pea jooksma ja teenindama. Ole lihtsalt tema lähedal ja olemas. Jällegi, ära targuta ega proovi lohutada. Sellest ei ole abi. Lihtsalt. Ole. Olemas. Ära tee tema üle nalja. Isegi kui depressiivikul on helgem hetk, ära tee tema olukorra üle nalja. Isegi siis kui nalja eesmärk on lähedase tuju tõsta ja ta meelt lahutada. Laias laastus ei ole nalja tegemises midagi halba, kuid üks vale nali valel hetkel võib su lähedase lükata taas kuristiku äärele. Ole pehme, hell ja mõistev. Kui su lähedasel on helgemad hetked, siis katsu temaga rahulikult rääkida või õigemini suunata ta rääkima, et mis ta tunneb ja miks ta nii tunneb. Tehke koos n-ö detektiivitööd ja proovige läbi murda sellest rägastikust, kuhu su lähedane sattunud on. Üks hetk jõuab ta läbi rahulike vestluste järeldusele, et nii enam jätkata ei saa ja tuleb midagi muuta. Austa tema otsuseid ja meetodeid. Kui su lähedane tahab minna oma probleemiga arsti juurde, siis toeta teda. Kui ta tahab minna psühholoogi juurde, siis ära narri teda hulluks vms. Kui ta tahab, ma ei tea, supelda poris, siis las ta teeb seda. Ära anna tema tervenemise teel hinnanguid. Märka paranemismärke ja kiida oma lähedast ka mikromillimeetriste muudatuste eest. Innusta ja kiida alati takka. Pikk lugu lühidalt: ole vait, ära targuta, paku lähedust ja kiida. Ahjaa … paku talle tegevust, meeldivat tegevust. Vii oma lähedane teatrisse, matkale, kinno, heasse kohta sööma. Paku ilusaid elamusi ja emotsioone. See aitab kergendada seda rasket koormat, mida su lähedane kannab ja aitab päikese kiiremini välja tuua. Kõige raskem ongi saada kätte need esimesed päikesekiired. Kui esimesed päikesekiired on käes, siis edasi läheb asi juba lenneldes ja iga päevaga muutub kõik paremaks. PS: keegi ei ole endale meelega tekitanud depressiooni ja keegi ei taha ise olla mustas augus. Ära karista neid selle eest. Ole armas, mõistev ja hooliv, sest armastus päästab kõik." Loe ka Getheli blogist SIIN.