Teemeister Jaanus Leplaan: teejoomise saab tseremoniaalseks muuta väga lihtsalt

Kadri Voorand ja Mihkel Mälgand astuvad üles kontserdil teetseremooniaga. Tegemist on õhtuse rännakuga, kus muusika ja tee viivad inimesed täielikku kohalolusse ja meditatiivsesse seisundisse. Teemeister Jaanus Leplaan, kes tseremooniat läbi viib, räägib oma teekonnast teemaailmasse.

Suhe teesse ja taimemaailma muutus pärast teejoomist õpetaja Wu De’ga

Jaanus tõdeb, et lapsepõlves ta teetseremoonia meistri ametist unistada ei osanud – pigem soovis ta saada ninjaks, rokkstaariks, maadeavastajaks või mägironijaks. Ta muigab, et ideaalis muidugi kõigi nende kombinatsiooniks.

Teetseremooniast kuulis ta esimest korda alles keskkoolis.

Tema esimene sügavam kokkupuude teetseremooniaga oli aastal 2012, kui Eestit külastas zen- ja tee õpetaja Wu De Taiwanist. Pärast täispikka päeva teejoomist ja zen lugude kuulamist oli Jaanusele selge, et tema suhe teesse ja taimemaailma üldiselt on põhjalikult muutunud.

Sealt sai ka alguse huvi teetseremoonia kui enesearengu vormi vastu. 2014. aastal külastas ta esimest korda Taiwanis asuvat Tea Sage Hut'i nimelist teekeskust ja jäi sinna kuuks ajaks vabatahtlikuks. 2018. aastal avanes tal võimalus sinna pikemalt õppima ja töötama asuda. Ta kolis sinna esialgse plaaniga jääda aastaks, kuid sai üsna ruttu aru, et tahab kauemaks õppima jääda.

Mis on teetseremoonia?

Nagu Jaanuse zen- ja teeõpetaja Wu De öelda tavatseb: teejoomine pole otseselt elumuutev, teetseremoonia aga küll.

Jaanus selgitab, et see ei tähenda, et teejoomisel oma väärtust poleks, vaid lihtsalt seda, et need kaks asja erinevad teineteisest. Nende vahe on kavatsus ja lähenemine.

Hiinas on teejoomist ritualiseeritud tuhandeid aastaid, sellel on oluline koht õpetaja ja õpilase vahelises suhtes, võitluskunstides, ärisuhete sõlmimisel ning isegi abielutseremoonias. Samal ajal on see ka ravim, külalislahkuse sümbol ning kõige lihtsam ja levinum jook selles kultuuris, mida enamus inimesi tarbib igapäevaselt ilma sellele sügavamat tähendust omastamata. Läänemaailmas on tee tuntud peamiselt tervisliku joogi ja külalislahkuse sümbolina, varju on jäänud aga tseremoonia ja enesearengu pool. Kohalolu- ja enesearengu praktikana on Jaanuse sõnul teetseremoonial potensiaal muuta mitte ainult inimeste päeva, vaid elusid.

Iga teetseremoonia on kordumatu ja seetõttu ka eriline

Jaanus on väga palju kogenud ja reisinud, aga kõige sügavamad teekogemused on tema sõnul vaikselt ligi hiilinud vaikuses väikese seltskonnaga teed jagades. Vahel ka üksi teekausiga meditatsioonipadjal istudes, kui hommikupäike, täpselt õige nurga all, aknast sisse särades, teeauru (ja kõik muu) oma kuldse valgusega särama paneb. Ta lisab, et muidugi on alati ka eriline kodumaal teistega teed jagada.

Oma teejoomise saab tseremoniaalseks muuta väga lihtsalt

Ehkki teetseremoonial osalemine on paljudele võimas kogemus, saab väga lihtsalt ka igaüks ise oma teejoomise tseremoniaalseks muuta.

Jaanus juhendab, et tarvis on ainult õiget lähenemist, ökoloogiliselt kasvatatud suurelehelist teed, teekaussi ja kuuma vett. Tema soovitus oleks seda teha esimese asjana pärast ärkamist (või pärast hommikusööki, kui leiad, et tühja kõhuga tee mõju liiga tugev on).

Leia endale mugav istekoht laua taga või põrandal.
Aseta teekaussi näpuotsatäis teelehti.
Vala peale kuum vesi.
Hoia teekaussi kahe käega ja joo ilma midagi muud tegemata vähemalt kolm tõmmist samadest lehtedest. Ära vaata samal ajal teleka-, arvuti- ega telefoniekraani, ära loe, räägi ega kuula raadiot. Lihtsalt istu, hinga ja joo teed.