Reklaam sulgub sekundi pärast

VIDEO! Kristjan Järvi podcastis „Keset elu“: oma ego täiendamiseks ei pea sa omama kõike

Kristjan Järvi ja Tiit Trofimov
Kristjan Järvi ja Tiit Trofimov — FOTO: GoodNews, Evelin Kruus

Produtsent, helilooja ja dirigent Kristjan Järvi tõdes enesearengu teejuhi ja raamatu „Lõpp on algus“ autori Tiit Trofimov podcast`i „Keset elu“, et inimesed on talle öelnud, et see, kuidas Järvi orkestrit juhatab on täielik kontsentreerumine ning kõige haldamine. Järvi selgitas, et see on tegelikult ainus koht, kus ta täielikult kohal on.

Kui oled oma mõistusest üle, oled täielikult kohal

Järvi tõi välja, et selline kohalolek on võimalik vaid selles momendis ja see tunne, et sa ei saa midagi teist mõelda, teha ega olla. Sa oled oma sõiduvees ning samal ajal oled koos teistega, kes on samuti oma sõiduvees. Ta lisas, et kui oled oma mõistusest üle, siis oled sa täielikult kohal. „Kõik need aktiivsed meditatsioonid ja gongid tekitavad sinus sarnase olukorra nagu esinemine. Hingamine on peamine, mis viib sind rütmi. Mis on regilaul? Regilaul on nagu üks järelkuulamine. Keegi laulab ees ja kogukond järgi. Seejärel käib kõikumine ja kõik, need sõnad ning kuidas sa neid käänad, muudab seda tähendust,“ nentis ta ja lausus, et tegelikult on see justkui psühhedeelne olek.

Regilaul on Järvi sõnul hingamine – sa hingad pidevalt, laulad, liigud ning kogu selle aja jooksul läheb mõistus aina rohkem vabaks ning kohalolu tuleb rohkem kohale. „Siis saadki aru, et me peamegi olema mitte heaoluriigis, vaid kohaoluriigis. Kui inimene ei ole kohal, siis ta hakkab kaklema. See on meie suur kink, mida peaksime tegelikult üksteisele kinkima hakkama. Regilaul on ainuke asi, mis meid päästab. See taipamine on palju vägevam kui mingisugune mõõk. Mõõk levitab ainult seda kaitse olukorda, kus me kaitseme.“

Kuidas saame lõdvestuda, kui koguaeg nii stressis oleme?

Trofimov tõdes, et see on justkui sõda sinu enda sees. Enese sees portaalide avamine on aga olemas ka lõdvestuses ja kohalolus. Järvi tõi seepeale välja, et kuidas saavad inimesed lõdvestuda, kui me koguaeg oleme nii stressis ja üksteist vihkame. „Kuidas me saame seda teha? Sellepärast, et me ei laula regilaule.“

Trofimov rääkis, et laulev revolutsioon oli aeg, kus inimesed üle pika aja tundsid, et nad on ühtsed ja ollakse koos. Ta lisas, et laulmisega tegelevad inimesed on ka vähem vägivaldsed. Seda seetõttu, et nad on rohkem südames – nad hingavad ja on kohal. „See ühislaulmine... Seal olid ka ülilihtsad sõnad. Me olime koos ja tunnetasime iseennast läbi sõnade. Meil avanesid läbi selle tunded ja samas me tunnetasime kõik koos. See ongi see kohaolu energia.“

Laulupidu kui kõige olulisem asi

Laulupidu on Järvi sõnul üks fantastiline asi. Kuigi me praegu ei näe laulupidu nagu relevantset asja, vaid see on umbes mingisugune asi, mis ajalooliselt oli tore. Tegelikult on see aga kõige olulisem. „Mida see meile tegelikult tähendab? Meie erinevad väiksemad ringkonnad jagunesid niisugustesse rahvusriikidesse. Nüüd kui me tunnustame seda ja saame aru, et need väiksemad hõimkonnad eksisteerivad ikka võrulastena, setodena ja saarlastena, aga nad on kuidagi kõik eestlasteks muutunud. Siis näeme, et see traditsioon, mida me omame, on vaja panna esiplaanile Eesti väljundina.“

Mis siis kui meil oleks algusest peale tunne, et oleme keegi?

Järvi tõi võrdlusena välja spordi. Tal on küll hea meel, et inimesed võtavad sporti tõsiselt, aga seda võetakse ka võistlusena. Ta leidis, et sport ei ole aga võistlus. „Olümpiamäng jah, aga see on juba kommerts. FIFA on kommerts. Kõik need rallivärgid. Aga miks me peame alati kõik rahaks panema? Kõik need konkursid, millega me tegeleme... Seal on põhiline turgutada oma egotunnet, et mina olen keegi. Aga kui inimestel oleks algusest peale tunne, et mina olen keegi? Me kõik õpime oma lastelt ja väärtustame oma turvatunnet.“

Oma ego täiendamiseks ei pea omama kõiki asju

Järvi tõdes, et tegelikult teame, et saame fantastiliselt isegi paremini hakkama, kui koondjõuna tekitame endale sellise väe, kus kõik elavad külluses. Mitte nii nagu kommunistid, kes ütlesid, et kõik peame olema vaesed, siis oleme võrdsed. „See ei ole materiaalne rikkus. See on küllus, mille tagajärg tekitab meile materiaalset võimalust olla üle isegi sellisest asjast, mille järgi on vajadus. See varumine ja kogumine... Meile tundub koguaeg, et see ei ole küllalt ja peame veel investeerima ja finantseerima. Mida sa sellega aga teed? Ainult varud ja see tekitab jälle seda tsüklit, et sina oled kuningas, kes teistele midagi pakub. Paku seda olukorda iseendale. Sa ei pea varuma ja omama kõiki asju, et oma ego täiendada.“

VIDEO: