Kui lapsed jäävad üksi koju

Alati tuleb ette olukordi, kui on vaja minna ilma lasteta välja. Kuid milline on õige vanus, et last üksi jätta? 

Kindlat iga ei ole olemas, mil oleks õige oma last üksinda koju jätta. Kõik sõltub sellest, kus sa elad, kes on naabrid ning

loomulikult ka lapse küpsusest.

Last üksinda jättes tuleb mõelda kõigele, ka selliste ohtude peale nagu tulekahju, õnnetused ja võimalikud sissetungijad.

Mida peaksid lapsed teadma, kui nad on üksinda koju jäetud? 

1. Tuli

Vii lastega läbi "tuletõrjeõppusi" ning veendu, et nad teavad täpselt, mida tulekahju korral teha ja kuidas majast välja pääseda.

Kasulik oleks küsida nõu ka kohalikust tuletõrjest.

2.  Telefoni hädanumbrite kasutamine

Harjuta lastega hädatelefonile helistamist. Kasuta mängutelefoni või tõmba telefon seinast välja ning lase lastel kõik oma oskused ette näidata. (Päriselt hädaabi numbrit valides võite peagi leida oma ukse tagant politsei.) Selgita lastele, et sellel numbril tohib helistada ainult siis, kui on hädaolukord  ning mitte kunagi ilma põhjuseta.

Samuti  selgita neile, et nad peavad vastama operaatori küsimustele, kes tahab kindlasti teada nende nime ja telefoninumbrit ning seda, millist abi neil vaja on - politseid, tuletõrjet või esmaabi.

3. Siivutud telefonikõned

Ütle lastele, et nad paneksid toru hargile ega vastaks. Seejärel palu neil otsekohe helistada kas endale või kellelegi teisele, kellega neil on kontakt, ning paluda abi.

4. Sissetungijad

Kui lapsed on üksi kodus ning keegi püüab sisse tungida, peavad nad otsekohe helistama politseisse. Õpeta lastele, kuidas pääseda korterist või majast välja ja jõuda sinna, kus nad on väljaspool ohtu, näiteks naabrite juurde.

5. Telefoninumbrite nimekiri

Koosta nimekiri nendest inimestest, kellele laps võib helistada, ning pane see koos telefoninumbritega telefoni lähedusse. Samuti mõtle välja, mida teha sellisel juhul, kui telefoni ei ole või see mingil põhjusel ei tööta. Peaks olema keegi, kellega laps saab ühendust ka ilma telefoni kasutamata.

6. Ukse avamine

Kui ukse taha ilmub keegi, keda laps ei oota, pole vaja ka ust avada. Kui tullakse midagi tooma, võib seda teha hiljem, sõber võib helistada ning hiljem tagasi tulla. Enamikel juhtudel tuleks lastele öelda, et nad ei teeks uksekellast välja. Tee lapsele selgeks, et kui keegi väga tugevalt uksekella helistab, tuleb helistada vanematele või inimesele, kellele telefoninumber neile on jäetud, ning sellest teada anda.

7.Nimekiri sellest, mida tohib ja mida ei tohi 

Lapsed peavad teadma, mida nad üksinda kodus olles tohivad teha. Kõik sõltub muidugi laste vanusest. Et lapsed kogemata maja maha ei põletaks, keela neil söögitegemine.

Samal põhjusel ka triikraua kasutamine. Et lapsed ei põletaks end kuuma veega, on parem, kui nad ei läheks vanni. Soovita lastel süüa puuvilju ja teraviljatooteid, mida pole vaja keeta, samuti muid neile jäetud suupisteid. Nad võivad vaadata televiisorit, õppida, helistada oma sõpradele jne. 

Kui oleme sunnitud lapsed üksinda koju jätma, tuleb meil välja töötada võimalikult üksikasjalikud reeglid ning loota, et lastel jätkuks piisavalt kainet mõistust.

Asjatundja kommentaar:

Malle Hallikmäe, projektijuht

MTÜ Lastekaitse Liit

Perekonnaseaduse kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma lapse eest. Hooldajana on vanemal kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Kuid Eestis ei ole seaduse tasandil määratud vanust, millest alates võib last üksi koju jätta. Kuna seaduseandja ei ole täpsemaid nõudeid kehtestanud, siis eeldab ta, et iga lapsevanem mõistab lapse vajadusi ning tagab lapse turvalisuse ja toetuse vastavalt lapse eale ja võimetele/oskustele.

Seetõttu on oluline lapsevanematele anda järjepidevalt teadmisi, et nad suudaksid tajuda oma lapse vajadusi ning lähtuksid igapäeva situatsioone lahendades neist sõltuvalt lapse east ja toimetulekuoskustest. Turvalist keskkonda ja tuge vajavad kõik lapsed sõltumata vanusest, kuid väikelapseeas on eriti oluline täiskasvanu füüsiline kohalolek. 

Koolieelses eas last üksi koju jätta ei tohiks. Lapsed on loomult uudishimulikud ning sellest tulenevalt võivad nad pahaaimamatult sattuda endale ohtlikesse olukordadesse. 

Vanema või mõne teise lapsele turvalise täiskasvanu lähedalolek annab lapsele ka emotsionaalse turvatunde, mis on lapse arenguks väga oluline. Lapse keskendumisvõime arenemiseks on oluline, et vanem või hooldaja on olemas, kui laps vajab oma tegevuses abi. Ööseks ei tohiks üksinda jätta ka vanemaid lapsi, kuid koolieelikut kindlasti mitte.

Triin Tisler