NIPINURK: Mis on suurimad vead kinnisvara müües

Kinnisvara ei tohiks müüa ise, kui puuduvad teadmised

Kinnisvara müük kipub olema üks suurimaid tehinguid, mida elu jooksul tehakse ja mängus on väga palju raha. Sellepärast tasub hoolega järele mõelda, kas saad ikka ise hakkama või tasub kaasata maakler.

Mõned kontrollküsimused:

· Mis on võlaõigusseadus?

· Mis vahe on kinnistul ja krundil?

· Mis vahe on hüpoteegil ja laenul?

· Mis vahe on üüril ja rendil?

· Kas tead reaalseid (!) tehinguhindasid samas piirkonnas?

Kusjuures on oluline kaasata maakler ka siis, kui tunned, et saad inimest, kellega tehingut läbi viid, usaldada ja tegu on näiteks sinu tuttavaga. Kivi toob aasta lõpus toimunud näite Viljandimaalt, kus memm oli nõus müüma naabrile oma mitmehektarilisest kinnistust tüki maad. Ta usaldas ja uskus pikaaegse naabri juttu, et too soovib vaid väikest 100-ruutmeetrist maatükki, et teha ülesõidukoht. Tegelikult pandi lepingusse kirja, et terve kinnistu ostetakse 1000 euro eest. Lisaks taheti, et memm maksaks lisamõõdistustööde ja notaritasude eest. Õnneks oli tegu võlaõiguslepinguga, mille sai päästa, kui viimasel hetkel asjatundjate poole pöörduti.

Suur viga on kui suhtled klientidega otse, aga ometi on sul esindaja maaklerina olemas. Tänapäevase sotsiaalmeedia ja teadmistega on omaniku kontakti lihtne leida ning aegajalt tekib ühel või teisel kiusatus maakler vahelt ära jätta. Nii riskid aga sellega, et sul tõmmatakse nahk üle kõrvade. Lisaks on huvitav mõttekoht see, kui müüjale pakutakse võimalust: “Alanda hinda maaklertasu suuruses”. Mis kasu müüja sellest siis saab? Ta saab ju täpselt sama summa, aga kogu töö peab ise tegema. Lisaks võtma riske tehingu nüanssides.

Esitle oma kinnisvara väärikalt

Iseseisvalt kinnisvara müües on Kivi sõnul kahetsusväärselt tihti näha, et tehakse fotod, mis ei näita kinnisvara just parimas valguses – pildistatud on kiirustades, viltuselt, ähmaselt, kodu on fotodel sassis, peale on jäetud pesemata sööginõud, karvatuustid vanniäärtel või muud esemed, mis ei mõju kuigi kutsuvalt.

Ka kipuvad ise müüjad panema oma müügikuulutust võimalikult paljudesse kohtadesse, lootes, et see jõuab enamate inimesteni. Tegelikult see nii ei ole ja kui hiljem otsustatakse pöörduda maakleri poole, siis tuleb inimestel see “uus pakkumine” meelde ning teatakse, et see on juba suurelt ringilt läbi käinud. Nii eemaldatakse hetkega paljud investorid, kelle põhisoov on, et ostetav objekt ei oleks kusagil nähtav olnud.

Kui aga huvilised tulevadki uut kodu vaatama, on oluline seda esitleda väärikalt. Kivi toob välja loogilise, et kodu oleks puhas ja korras. Hea maakler läheb alati varem kohale, et kõik eelnevalt üle vaadata ning vajadusel korrektuure teha.

Suhteliselt harva mõeldakse haistmismeele olulisusele: enne huviliste tulekut ei tasuks tugevalt lõhnavaid toite valmistada — olgu selleks siis praekala, krevetid, kapsasupp või popkorn. Inimese

haistmismeel on nii tundlik, et teeb otsuse sinu eest juba enne, kui mõte peas tekkida jõuab. Sa ju ei taha, et kapsahais muutuks “müügiajuks”?

Erandiks on muidugi õunakook — sellele ei saa vist keegi vastu ning hetk, mil kellegi koju sisse astudes suu vett jooksma hakkab, on üksnes suurepärane. See peakski juhtuma!