PEAD reisil tööd tegema? Füsioterapeut annab nõu, kuidas seda mugavalt teha

Kontoris ja kodus olles on lihtne luua endale ergonoomilised töövõimalused. Hoopis keerulisemaks läheb aga siis, kui pead minema reisile ning saad kaasa võtta vaid sülearvuti ning suurt ekraani kasutada ei saa. Füsioterapeut, manuaalterapeut/kiropraktik ja Eesti Wushu Kungfu Föderatsiooni aupresident Priit Kõrve annab nõu, kuidas ka reisil teha ergonoomiliselt ja mugavalt tööd.

Ka sülearvuti peab olema õigel kõrgusel

Kontoris töötajad teavad, et ekraaniga tööd teha on palju mugavam ning sülearvutiga jääb kael tihti kangeks. Pea ette kallutatud asend nii-öelda surub kokku südame ja kopsud ning kaelas lülisamba arterid (mis annavad 20% pea verevarustusest). See kõik tekitab väsimust ja vähendab töövõimekust.

Ekraaniga on õiget kõrgust lihtsam reguleerida. Kõrve sõnab, et arvutiekraani kõrgus peaks jääma silmadest natuke allapoole. Ei vaata üles ega otse, vaid kerge kallakuga alla.

Ekraanikõrgus peaks paigas olema ka sülearvutiga töötades. Selleks on hea kasutada sülearvutialuseid, et panna arvuti õigemale kõrgusele. Näiteks on võimalik tõsta ekraani kõrgust pannes sülearvuti alla mõned raamatud või pappkast.

Kui sülearvuti ekraan ei ole liiga all, ei pea kuskile kummardama ja saab hoida selga sirgena.

Ehkki reisides võib olla ruumi vähe, soovitab Kõrve, et lisaklaviatuur ja -hiir muudavad siiski töö efektiivsemaks ja soovitab need kaasa võtta. Reisile sobib hästi õhem klaviatuur, mis ei võta palju ruumi.

Töökoha saab mugavamaks muuta käepäraste vahenditega

Kui ei ole võimalik muuta laua ja tooli kõrgust, saab appi võtta näiteks raamatud, mis toestavad küünarnukke ja tõstavad arvuti ekraani kõrgemale, et oleks mugavam olla.

„See, et ei ole spetsiaalseid küünarnukitugesid või muid sarnaseid spetsiaalseid vahendeid, ei tähenda, et ei saaks pingevabalt tööd teha,“ märgib ta.

Ei tohi kindlasti ka unustada, mis asendis sa istud ja töötad. „Ma olen näinud vägevaid „bosside“ toole – nahast, suured ja laiad, erinevate funktsioonidega. Korra on mõnus istuda, aga pikalt tööd tehes ebamugav,“ toob ta näite, et uhke tool ei ole tingimata hea.

Istumisalus ei pea toolil olema suur, oluline on hoopis see, et istumisalusel saab muuta asendit ning vajadusel istumisasendit ette- või tahapoole poole tuua ja ehk ka kaldenurka suurendada.

Juhul kui vaatamata õigetele tööasenditele (ergonoomiline töökeskkond) tekivad kaela-, pea-, turja-, alaseljavalud/pinged, käed nii öelda „surevad,“ siis tuleks soovitavalt pöörduda manuaalterapeudi/kiropraktiku, arsti või füsioterapeudi poole. „Eelpool mainitud probleemid viitavad paljudel juhtudel funktsionaalsetele blokkidele, nende parandamise edasilükkamisel võivad tekkida juba kroonilised terviseprobleemid,“ tõdeb Kõrve.

Vaata siit videot, kuidas ergonoomiliselt töötada!