Treener Cätlyn Toomere: regulaarne liigutamine on vaimse tervise üks alustalasid

Myfitnessi personaaltreener Cätlyn Toomere, kes võtab osa ka üle-Eestilisest liikumisele ja tervisele pühendatud nädalast Estonian Fitness Week, rõhutab, et keerulistel aegadel on eriti oluline tähelepanu pööraata oma füüsilise ja vaimsele tervisele. Toomere usub siiralt, et regulaarne liigutamine on vaimse tervise üks alustalasid ja hea viis, kuidas argimuredest kasvõi pooleks tunniks päevas põgeneda.
 
Tõeliseks kireks fitness ja jõusaalitreeningud
 
Toomere sõnab, et tema põhierialaks on Jaapani uuringud ning ta on töötanud erinevate ettevõtete juhatuses, kuid kõikide nende aastate jooksul oli fitness ja jõusaalitreeningud tema tõeliseks kireks. „Ühel hetkel kui veetsin jõusaalis rohkem aega kui kontoris, sain aru, et on aeg ennast erialaselt täiendada, et saaksin aastatega kogunenud kogemusi ja teadmisi ka teistele edasi anda. Treeneriamet oli alati mu salajane unistus, juba aastast 2014, kui ise MyFitnessis kliendina alustasin.
 
Kuid otsus konkreetselt personaaltreeneriks õppida ja sellel alal ka tööle asuda tuli alles siis, kui tundsin, et olin enesega piisavalt tööd teinud, et saaksin ja julgeksin olla oma klientidele eeskujuks,“ räägib ta ja lisab, et talle meeldib, et tema töö on tähendusrikas ja laseb tal aidata inimestel jõuda parema füüsilise ja vaimse terviseni ning tõsta nende elukvaliteeti.

Et rasketel aegadel teistele toeks olla, on tähtis saada enda sisemaailm tasakaalu

Toomere toob võrdluse, et ka lennukis peab hapnikumaski esialgu endale pähe panema, alles siis teisi aitama – sama kehtib ka vaimse tervise puhul. „Me ei saa enne rasketel aegadel teiste jaoks olemas olla, kui meie enda sisemaailm on paigast ära. See võib kohati viimaste sündmuste valguses tunduda isekas, aga tegelikult suudame me parema vaimse ja füüsilise tervisega stressiolukorras adekvaatsemaid otsuseid teha,“ usub ta. Päevas võiks leida kasvõi pool tunnikest endale.
Toomere enda vaimse tervise alustalaks on hetkel kindlasti regulaarne jõusaalitreening. „Tunnen füüsiliselt, kuidas hea trenn ja selle tagajärjel vabanevad õnnehormoonid minu päeva edasist käiku mõjutavad. Jõusaal on minu jaoks, koht kus võtan aja, et iseenda ja oma mõtetega omaette olla. Mõni eelistab mediteerimist, mina saan sama kogemuse jõutreeningut tehes. Muidugi on lisaks trennile olulised ka head suhted lähedastega ja ka hea läbisaamine iseendaga. Usun, et hea vaimse tervise aluseks ongi tasakaal. Ma ei suuda teineteisest eraldada vaimset tervist, füüsilist aktiivsust ja tervislikku toitumist. Minu jaoks käivad need kolm asja käsikäes,“ ütleb ta.
Pole niivõrd oluline, mis spordialaga tegeleda. Tähtis on seda teha regulaarselt. Füüsilise aktiivsuse puhul oleks vaja mõelda raamidest väljapoole, lähtudes iga inimese võimalustest ja soovidest. Pole olemas õiget ega valet liikumist. Iga inimene peaks endale leidma meelepärase treeningu, mida ta suudab järjepidevalt teha. Oluline on see, et liikumine valmistaks rõõmu.
 
Kui trenni teha ei jõua ega jaksa...
 
Tihti võib aga tunduda, et on raske leida endas jõudu teha trenni. Ka Toomere näeb igapäevaselt seda, et trenni tegemiseks oodatakse motivatsiooni. Ta selgitab, et tegelikult tuleb meil kõigil ette päevi, kus tuju on halb, energiat vähe ja palju kergem oleks õhtul diivanile vajuda ja oma lemmiksarja vaadata.
 
„Jah, mõnikord on ka see viimane valik kõige õigem, ent tegelikult peaksime end kriitiliselt analüüsima, kas tegu on tõesti väsimusega või jääb asi viitsimise taha. Üldjuhul on kõik minu kliendid täheldanud, et trenn peale pikka ja stressirohket päeva annab hoopis jõudu juurde ja aitab päeva jooksul kogunenud muredega paremini toime tulla,“ julgustab ta.
 
Toomere tunnistab, et muidugi tuleb ka temal endal selliseid päevi ette, kuid siis tuletab ta endale oma eesmärke meelde ja lähed siiski trenni. Kuna ta treenib praegu ka võistlusteks, ei saa ta jääda motivatsiooni ootama. „Enda puhul tean ka seda, et trenn parandab alati mu enesetunnet ja trenni vahele jätmine mõjuks pigem vastupidiselt,“ ütleb ta.
 
Oma klientidele ütleb ta, et motivatsioon võib olla, aga distsipliin ja järjepidevus on tulemuste alused. „Muidugi tuleb kuulata oma keha ja aru saada, millal oleme tõeliselt väsinud. Kui oleme trenni juba kohale läinud, kuid tunne pole ikka päris õige, võime ju alati valida väiksema koormuse või teha lühema trenni,“ annab ta nõu.
 
Teadlik treenimine ja toitumine on kõige alus
 
Toomere tõdeb, et tänapäevases infoühiskonnas on kerge informatsiooni alla mattuda. Üks artikkel soovitab ühte, teine teist. „Seepärast julgustangi inimesi pöörduma oma ala professionaalide poole ja kasvõi alustuseks konsulteerida personaaltreeneriga, kes aitaks kõiges selles orienteeruda, aitaks paika panna esialgse treeningplaani ja annaks adekvaatset toitumisnõu. Iga inimese lugu, võimalused ja eesmärgid on erinevad, seega ei saa ka nõuanded olla kõigile ühesugused,“ arvab ta.
 
Küll aga on ta kindel, et igaüks meist saab alustuseks teha oma tervise jaoks lihtsaid samme, nagu suurendada oma päevast aktiivsust, käia rohkem jalutamas ja vaadata kriitilise pilguga üle oma toidulaud, kas see on täisväärtuslik, sisaldades piisavalt puu- ja juurvilju ning kvaliteetseid valguallikaid.
 
Tasuta treeningud ja Estonian Fitness EXPO
 
23.-30. aprillil toimub üle-eestiline liikumisele ja tervisele pühendatud nädal Estonian Fitness Week, mis toimub spordiklubides üle terve riigi. Nädala jooksul on võimalik külastada erinevaid toitumise- ja treeninguteemalisi loenguid, osaleda näidistreeningutel, külastada põnevaid workshoppe ja tutvuda spordiklubides pakutavate teenustega tasuta või väga soodsa hinnaga. Toimuvad karikavõistlused ning nädala kulminatsiooniks on Saku suurhallis toimuv Estonian Fitness EXPO.