Reklaam sulgub sekundi pärast

VIDEO! Helen Haava: raskused tihtipeale kasvatavad meid kõige rohkem

Buduaari jõulupidu - Helen Haava
Buduaari jõulupidu - Helen Haava — FOTO: GoodNews, Evelin Kruus

Biodünaamilise hingamise ja trauma vabaduse (BBTRS) praktik ja Rikardia tegevjuht Helen Haava, kes esines Buduaari jõulupeol täismajale, rääkis, et igal olukorral on alati palju põhjuseid ja nüansse – kõik olukorrad on aga sellised, millest me midagi õpime. „Meil kõigil tuleb ette keerulisi olukordi, aga mulle meeldib mõelda, et elu ei juhtu sinuga, vaid elu juhtub sinu jaoks,“ lausus ta.

Raskused tihtipeale kasvatavad meid kõige rohkem

Helen tunnistas, et tema on üks neist inimestest, kellel on olnud elus pigem keeruline abi küsida. Ta on terve elu olnud tugev naine, kes saab elus kõigega hakkama. „Nii mõnigi tunneb ennast kindlasti ära. Naine, kes hoolitseb pere eest, organiseerib kõike, töötab öösiti, kui on vaja. Paneb kokku ka lastetoamööbli, kui vaja – naine, kes saab kõigega hakkama,“ rääkis ta ja lisas, et tagantjärgi on ta aru saanud, et selle taga on olnud paljuski lapsepõlvetraumad ja soov olla piisav. Lisaks on selle taga olnud aga ka soov kasvada ja areneda. Helen on oma elus õppinud, et mitte ükski olukord ega asi ei ole mitte kunagi must ja valge. Igal olukorral on alati palju põhjuseid ja palju nüansse. „Ja kõik olukorrad on sellised, millest me midagi õpime. Meil tuleb kõigil elus keerulisi olukordi ette, aga mulle meeldib mõelda, et elu ei juhtu sinuga, vaid elu juhtub sinu jaoks. Ehk kõik, mis elus juhtub, on vajalik ja viib kusagile.“

Helen tõdeb, et tihtipeale on raskused need, mis meid kõige rohkem kasvatavad. Ta toob näitena välja, et kui tema esimene rasedus 13 aastat tagasi oli jõudnud 33. nädalani, öeldi talle, et laps kõhus ei kasva nii nagu peaks ja ilmselt kahe nädala pärast tuleks sünnitus esile kutsuda – see oleks aga ilmselgelt olnud liiga vara. Esimese hooga nuttis Helen ennast tühjaks ja siis mõtles edasi, mida ta ära teha saaks. Selleks ajaks oli ta õppinud reikit. Ta mõtles, et kui tavameditsiin ei aita, siis peab ta andma võimaluse reikile. Nad tegid mehega läbi reiki kuurid ning kui ta kahe nädala pärast arsti juurde tagasi läks, küsiti Helenilt, mida ta vahepeal teinud on – laps kasvab täiesti normaalselt. See oli esimene kord, kui ta oma lapsega vau-kogemuse sai. Kui laps oli kuuekuune, siis avastati jälle, et ta ei arene normaalselt. Laps ei toetunud jalgadele ja pihta hakkas pikk kadalipp. Helen käis uuringuteks lapsega läbi palju Tallinna Lastehaigla kabinette. Sellel hetkel tekkis Helenil jälle tunne, et kui arstid midagi teha ei saa, siis  proovivad nad ka sellel korral lapsele reikit teha. Kui nad lapsega arstide juurde tagasi läksid, küsiti taaskord, et mida nad küll teinud on – laps on täiesti normaalne laps. „See laps on olnud siin elus üks minu suurimatest õpetajatest ja suunanud mind sellele rajale, mida ma hetkel käin,“ lausub Helen.

Helen toob välja, et sellised lugusid täiendmeditsiiniga on tema elus olnud palju. See on ka põhjus, miks ta sellesse nii väga usub ja miks nad on loonud platvormi, kuhu on koondatud täiendmeditsiini praktikuid. Heleni missiooniks on sellest rohkem rääkida ja ta usub siiralt, et need võiksid olla osa tervishoiusüsteemist.  Ta rõhutab, et on tavameditsiinile väga tänulik ning kindlasti ei tohiks temast valesti aru saada. „Tavameditsiin ei ole aga väga vana ja tavameditsiinis jäetakse meie tervislikkus arvestamata. Tava- ja täiendmeditsiini kombineerides aga saaksime elada palju tervemalt ja ei peaks sattuma nii palju haiglatesse ning olema ühiskonnana nii haiged,“ leiab ta.