Enamus inimkaubanduse ohvritest on naised

Kadri Põldma
[email protected]

Inimkaubandus on inimese värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine, inimröövi toimepanemine või muul viisil jõu kasutamine või sellega ähvardamine, petmine, võimu kuritarvitamine, isiku abitu seisundi ärakasutamine või inimese üle mõjujõudu omava isiku nõusoleku saavutamine selleks, et inimest ekspluateerida.

Ekspluateerimisena käsitletakse teise isiku prostitueerimisele sundimist või muul viisil seksuaalset ärakasutamist, sunniviisilist tööd või teenistust, orjuses või sama laadi seisundis pidamist või elundi sunniviisilist eemaldamist.

Enamus inimkaubanduse ohvritest kogu maailmas on naised ja tütarlapsed. Selle põhjuseks on sooline ebavõrdsus. Ootused naistele ja meestele on läbi aegade olnud väga erinevad ning need ootused panevad naised halvemasse olukorda võrreldes meestega. See omakorda teeb naistest tõenäolisemad inimkaubitsejate ohvrid. Soolise ebavõrdsuse näiteks on, et mehelt oodatakse perekonna ülalpidamist, naiselt aga koduste tööde tegemist ja laste kasvatamist. Seega ei eeldata naiselt majanduslikku iseseisvust, mis oleks ometi aluseks turvalisele eksistentsile. Kui naine kaotab abikaasa ning tal pole endal korralikku haridust ja tööd, jääb ta hätta. Mehe suhtes on nimetatud ootus ebaõiglane, kuna paneb mehele ränga vastutuse mitte ainult enda, aga ka teiste inimeste (naise ja laste) eest. Suhtumine naisesse kui nõrgemasse poolde on inimkaubitsejatele kasulik - kui naises nähakse eelkõige seksiobjekti või kodukana, mitte iseseisvat ja sõltumatut indiviidi, siis on tema ärakasutamine ning ost-müük loomulikum. Ka seksitööstus ehitatakse üles tänu kitsastele konservatiivsetele ja jäikadele naiselikkuse ja mehelikkuse mudelitele. Nende mudelite kohaselt on naise elu eesmärk meest teenida ja teenindada, hoolitseda mehe olme- ning seksuaalvajaduste rahuldamise eest.

Inimkaubanduse ohvriks langenud Eesti naiste arv kasvab pidevalt. Laialdane tööpuudus on inimkaubanduse organiseerijate parim abimees, sest lubadustega kõrgepalgalistest töökohtadest välismaal on halvasti informeeritud naisi lihtne ahvatleda. Ohvriteks ei ole ainult vähese haridusega tütarlapsed, vaid ka kõrgharidusega naised - inimkaubitsejate küüsi võivad sattuda väga erineva taustaga inimesed. 

Et mitte olla üks ohvritest, on Sul võimalik hankida võimalikult palju informatsiooni ning otsustada välismaale tööle minekut kindlale teabele tuginedes.   

Mida Sa peaksid tegema enne kodumaalt lahkumist: 

• Kontrolli tööpakkumist välismaal väga põhjalikult. Töökuulutuste hulgas on nii usaldusväärseid pakkumisi kui ka neid, mis on sihilikult ebaselged. õpi neid üksteisest eristama. Isegi sõbralt või sugulaselt saadud pakkumist tuleks põhjalikult kaaluda.
• Kontrolli, kas välismaal töötamise võimalust pakkuv ettevõte tegutseb ikka seaduslikult.
• Proovi sõlmida võimalikult üksikasjalik tööleping. Vii ennast kurssi tööloa saamise ja välismaal viibimise tingimustega. Kontrolli kõiki üksikasju.
• Helista sihtkohariigi saatkonda Eestis ja küsi, milliseid nõudeid esitatakse selles riigis välismaalastele, kes soovivad seal töötada.
• Informeeri oma perekonda ja lähedasi sõpru välismaale tööle minekust.
• Jäta kodustele oma täpne aadress välismaal, samuti kogu info tulevase tööandja kohta.
• Proovi leida sihtkohariigis võimalikult palju kontaktaadresse. Märgi üles Eesti saatkonna telefoninumber ja aadress.
• Jäta kodustele oma passi või/ja ID- kaardi koopia ja viimati võetud foto endast. Võta passi või/ja ID- kaardi koopia endaga kaasa, juhuks kui Sa peaksid passi või/ja ID- kaardi kaotama või kui see Sinult ära võetakse.
• Tee endale täiskindlustus, sealhulgas õnnetusjuhtumi ja haiguskindlustus.
• Lepi sõprade ja perekonnaga kokku, millal ja kuidas Sa neid oma käekäigust teavitad.
• Võta kaasa teatud hulk raha, vähemalt nii palju, et saaksid vajaduse korral koju tagasi sõita.

Välismaal olles:

• Mitte mingil juhul ära anna kellelegi oma passi, välja arvatud ametivõimudele, kui nad Sinult seda nõuavad. Sa saad ise korraldada kõik tööloa saamiseks vajalikud toimingud. Isegi illegaalseks töötamiseks ei ole tööandjal Sinu passi tarvis!
• Juhul kui Su dokumendid on varastatud, teata sellest kohe kas politseile või Eesti saatkonnale.
• Kui välismaal selgub, et tegelikkus ei vasta töölepinguga kindlaks määratud tingimustele, võta ühendust töökoha vahendanud firma või isikuga. Nõua kohest olukorra parandamist. Kui olukord ei muutu, on Sul õigus leping lõpetada.
• Kogu välisriigis viibimise aja ära võta vastu kahtlasi kingitusi. ära jää kellelegi võlgu.
• Helista oma perekonnale ja sõpradele vastavalt eelnevale kokkuleppele.
• Informeeri neid kohe igast muudatusest oma elus välismaal.

Kodanike registreerimine on üks olulisemaid uuendusi Eesti kodanike konsulaarkaitse tagamisel. Reisides

Allikas: http://www.aids.ee/main_est.php?id=15