ENNEAEGSE LAPSE ema Anna: “Süüdistasin ennast!”

6 kommentaari
ENNEAEGSE LAPSE ema Anna: “Süüdistasin ennast!”

Lapsevanemaks saamine on suur muutus isegi siis, kui kõik sujub hästi. Paljude emade jaoks võib sünnitus ja lapsevanemaks saamine olla aga keerulisem ja katsumusterohkem kui teistele. Kui laps sünnib enneaegsena või vajab muul põhjusel pärast sünnitust intensiivravi sekkumist, siis võib see esimesel hetkel tunduda vanemate jaoks maailma lõpp.

“Enesesüüdistused, hirm ja nutt on kerged tulema,” räägib Anna, kelle laps sündis 32. rasedusnädalal. “Mäletan, et süüdistasin juhtunu eest ainult ja ainult iseennast. Miks ma eelmisel õhtul liiga tugeva trenni tegin? Miks ma raseduse ajal liiga palju tööd tegin? Miks lasin ülemusel endale pidevalt halvasti öelda? Kuidas oleksin saanud enese ja oma pisikese eest paremini hoolt kanda? Kindlasti oleks kõik olnud olemata, kui MINA oleks olnud hoolivam, tublim, tervislikum. Alles hiljem olen mõistnud ja aru saanud, et sellised süüdistused on täiesti ebavajalikud ja lausa kahjulikud.

Ma ei ole küll arst, aga täna tunnen, et teise enneaegse lapsega ma samu vigu ei kordaks. Ei põhjustaks iseendale ja lapsele lisastressi, mis minu puhul võimendus päev-päevalt. Seepärast kirjutangi hea meelega oma mõtetest lähemalt.

Kuigi olime pärast lapse sündi kohutavalt väsinud ja mures, päevad kulgesid haiglas last külastades, piima pumbates ja magada üritades, siis olen hakanud mõistma, et selle asemel, et pidevalt halada ja ennast süüdistada, oleksin pidanud keskenduma nendele asjadele, mis oleks meie heaolule kaasa aidanud, mitte vastu töötanud. Natuke viha ja südamevalu on mõistetavad, sest need on tunded, mida tunneme, kui elu ei lähe nii, nagu plaanime, kuid kõige tähtsam on jääda tugevaks.”

Enneaegne sünnitus on traumaatiline kogemus

Mõned vanemad tunnevad tugevat kurbust kohe pärast sünnitust, teistele jõuab suurem kurbus ja stress kohale alles hiljem. Mõnikord alles päevi või nädalaid hiljem. Kolmandad leiavad, et traumaatiline kogemus on jäänud nendega kuudeks ja aastateks. Sel juhul vajab vanem/perekond professionaalset abi.

“Minul võttis sündmustega kohanemine tükk aega. Nende aktsepteerimine aga veel kauem. Ja isegi siis, kui tundsin, et olen endaga rahu teinud, ei tähendanud see, et kõik toimunu minus jätkuvalt valu ei oleks põhjustanud.

Kõige rohkem tundsin puudust sellest, et mul jäi saamata see kogemus, mida olin planeerinud – lapse lähedus pärast sünnitust, rinnaga toitmine, südamevaluta koju jõudmine, rõõmsate sõnumite jagamine lähedastega.

Tänaseks olen palju rääkinud teiste emadega, kellel on sündinud enneaegsed lapsed ja mõistnud, et kuigi meie kogemused on nii erinevad, on meie kogemused samal ajal nii sarnased. Meid kõiki on aidanud oma tunnete tunnistamine, tugev püsimine ja südamest uskumine, et kõik saab korda. Tundub, et neid emasid, kes olukorraga hästi toime on tulnud ja kelle lapsed on läbi teinud imelise paranemise, ühendabki olukorra aktsepteerimine, enda vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitsemine ja usk.”

Mõned nõuanded emadelt, kes on sarnases olukorras olnud:

  • Jaga kõiki oma tundeid ja mõtteid partneri, lähedase sõbra või vanematega;
  • Ära sulgu endasse, vaid suhtle lähedastega – kas või ainult telefonitsi, Facebookis vms;
  • Liiguta ennast – mine jalutama, trenni, viibi võimalikult palju värskes õhus;
  • Toitu tervislikult ja vajadusel küsi abi lähedastelt, et nad sind selles aitaksid;
  • Proovi võimalikult palju magada, sest tervislikul unel on tohutu tähtsus nii sinu kui ühtlasi su lapse tervisele;
  • Kuula oma lemmikmuusikat, söö lemmiktoite, vaata lemmikfilme;
  • Püüa rahuneda, mediteerida, võtta endale iga päev vähemalt 10 vaikset minutit iseenda ja oma mõtetega;
  • Lase lähedastel ennast hellitada ja enda eest hoolitseda, kui nad abi pakuvad. Ära häbene ka abi paluda.

Kuigi need võivad tunduda lihtsad nõuanded, siis kuna sinu vaimsest tervisest sõltub otseselt sinu lapse tervis, siis on väga tähtis, et nendest lihtsatest nõuannetest kinni pead – nii saad vältida stressi kuhjumist. Liikumisel ja toitumisel võib olla sinu stressitasemele imeline mõju. Mõtle, kuidas ennast hoides oma lapse tervise paranemisele kaasa saad aidata – nii haiglas, kui last vaid vaatamas saad käia, kui kodus, mil laps kogu aja sinu läheduses viibib.

Seda tähtsam on aga sinu ja lapse isa tervis ja enesetunne siis, kui Pelgulinna Sünnitusmajas valmivad Eesti esimesed intensiivravi perepalatid, mis võimaldavad vanematel ja lastel kogu intensiivravi jooksul koos viibida – teineteise lähedal ja teineteise energias.

Palju jaksu kõigile enneaegsete laste vanematele. Hoidke oma lapsi, aga eelkõige iseennast!

Toeta Pelgulinna Sünnitusmaja intensiivravi perepalatite sündi, helistades 9006000, annetad 5 €, helistades 9006100, annetad 10 €. Või aita kaasa perepalatite sünnile, saates lähedasele soe jõulutervitus: www.kingipere.ee