Millised omadused ei tohiks lapsevanemal olla?

Kui eelmisel nädalal vaatasime, millised on hea lapsevanema iseloomujooned, siis nüüd vaatleme omadusi, mis ei tohiks ühel lapsevanemal olla. Need on sedasorti inimesed, keda me kõik tahame endast erinevaks pidada, sest ükskõik kui kõvasti nad ka ei pingutaks, paistab sellel nende laste enesekindlusele ikka negatiivne mõju olevat.

Isekus

Tahab, et lapsed esmajärjekorras tema vajadusi rahuldaksid.

Sunnib oma lapsi õppima või millegagi tegelema selleks, et ise saaks selle valguses peesitada.

Üldiselt ei ole valmis oma mugavusi, meelelahutust ja ambitsioone laste heaks ohverdama.

Pahatahtlikkus

Kasutab oma suuremat kehalist jõudu ja emotsionaalset tugevust või kõneosavust oma lastele haiget tegemiseks (võib-olla sellepärast, et on kade nende nooruse või saavutuste peale).

Takistab lastel lisavõimaluste- ja vahendite kasutamist, sest tema pidi ise ilma hakkama saama, kui samavanune oli.

Kasutab lapsi märklauana, kelle peale oma frustratsiooni ja viha välja valada.

Hoidub kiitusest ja premeerimisest, sest pole ise kogenud seda lapsena või oma praeguses elus.

Tahab, et vaidlustes jääks alati viimane sõna talle.

Naudib seda, kui suudab mängudes oma lastest parem olla.

Võltsvagadus

Teab alati, mis on parim, ja ei suuda mõista, et ka teiste arvamus võib oluline olla.

On liiga ennasttäis, arvab end teadvat elu mõtet ja eesmärke ning ei anna oma lastele piisavalt võimalusi uurida teisi filosoofiaid, moraalikoodekseid ja religioosseid tõekspidamisi.

Ei tunnista oma vigu.

Peab moraalijutlusi, kuid ei käitu ise tingimata nendele moraalinormidele vastavalt.

Skeptilisus

Vähendab laste entusiasmi, rõhutades liialt võimalikke tagasilööke ja negatiivseid tagajärgi.

Suhtub inimestesse kahtlustavalt ja usaldab neid vastumeelselt.

Soovitab oma lastel vaadata maailma ja tulevikku küünilise pilguga (liigagi tihti meelde tuletades, et laste plaanid ja lootused on ebarealistlikud või lapsikud).

Kurbus

On liiga haaratud iseenda muredest või leinast ja ei suuda jagada ega toita oma laste loomupärast elulusti.

Räägib liiga igatsevalt vanadest headest aegadest.

Mängib kaastundele, et tema lapsed tunneksid kohustust hoolitseda vanemate eest omaenda heaolu arvelt.

Klammerdub oma valu ja kurbuse külge nii tugevasti, et pärsib laste rõõmu nende edusammudest.

Paneb lastele kohustuse olla edasipürgivad, jõukad või kuulsad, et seeläbi korvata oma nõrkusi või isiksuse probleeme.

Orjalikkus

Teeb oma laste jaoks liiga palju ning muudab nad liigselt sõltuvaks ja teiste inimeste vajaduste suhtes tundetuks. 

Lubab lastel end lugupidamatult kohelda. 

Valib vaikse kannatamise, kuigi lapsed tahaksid ning suudaksid talle abi ja toetust pakkuda.

Võimaldab lastele alati rohkem materiaalseid hüvesid (paremat toitu, rõivad, puhkusereise), kui ta endale lubaks.

Tardumus

Vastustab muutusi ja uusi ideid.

Julgustab lapsi "kindla peale mängima" ja kasutama lihtsaid, tuttavaid valikuid.

Elab elu, kus valitsevad rutiin ja regulaarsed rituaalid ning kus on vähe võimalusi spontaansuseks.

Ei pinguta, et leida uusi sõpru.

Ei taha minna puhkusereisile tundmatusse kohta.

Pilkab oma laste loomupärast uudishimu ja kalduvust eksperimenteerida.

allikas: G. Lindenfield "Confident child"

Buduaar.ee