Te olete võitnud miljon dollarit!

Sain täna oma postkasti sellise e-maili:

Meil on teile rõõm teatada, et olete üks Inglismaa rahvusliku online loterii võitjatest. Loterii toimus 20 novembril 2007 aastal. Teile on määratud välja maksmiseks 1000000 euro suurune summa. Oma raha kätte saamiseks kontakteeruge:

Dr. Pinkett Griffin
Email: [email protected]
TELL:+44 7045708136

Enda kohta lisage järgnev info:

1.Nimi:
2.Aadress:
3.Perekonnaseis:
4.Amet:
5.Vanus:
6.Sugu:
7.Rahvus:
8.Riik:
9.Telefoni number:

Soovime veelkord kogu meie meeskonna poolt palju õnne! 
Mrs. Rose Wood

Uskumatu, kas tõesti 1000000 eurot? Aitäh Mrs. Rose Wood! Minust saab rikkur! No ja mis ma selle summa kätte saamiseks siis tegema pean? Tuli välja, et summa kätte saamiseks peab tegema ainult väikse sissemake, 10 % võidusummast. Kui summa võõrale kontole kantud, laekub minu kontole milku!
Saatsin võidumeilile vastu kirja, kus küsisin, mida nüüd täpselt edasi peaksin tegema, et oma kontol raha näha. Kirjutasin, et olen kolme lapse ema ning meie maja põles just maha ja elame praktiliselt tänaval. Tänasin sada korda võidu eest ja võimaluse eest uut elu alustada. Kiiresti saadeti mulle vastu meil, kus sooviti veelkord õnne ja küsiti minu krediitkaardi infot ja veel sadat asja sealhulgas PIN koodi. Paluti kanda raha nende kontole ja nädala lõpuks olevat miljon krõbisevat minu pangaarvel. No tere hommikust! Kas tõesti on inimesi, kes rööviksid tänaval elavat kolme lapse ema veel tema viimastest kopikatest?

Selliseid kirju tuleb inimestele postkasti iga päev, enamik kodanikke kustutab need lihtsalt ära, ent kergeusklikumad teevadki sissemakse, et oma „võit” kätte saada. Inimesed, kes kasutavad internetti harva ning pole kursis selliste pettustega, on nii mõnigi kord oma rahast ilma jäänud. Tean inimesi, kes on lausa korduvalt võõrale kontole raha kandnud, arvates, et seekord on asi õige.

Raha ei kuku enamasti lihtsalt sülle

Tean lugu, kus üks mitte üldsegi rumal inimene sai samuti e-mailile kirja, et on võitnud suure summa raha. Raha kättesaamiseks pidi helistama mingile numbrile. Nii ta siis helistaski. Kõne suunati pidevalt edasi ja lõputult pidi ooteliinil olema. Kõne lõppes edutult ning hiljem selgus, et telefoninumber oli tasuline ning iga ooteliinil ootamine röövis tohutult raha. Ebameeldiv üllatus tuli siiski ära tasuda.

Kunagi ei tohiks internetis anda võõrale oma isiklikke andmeid. Võidu e-mailides päritakse inimeselt kõikvõimalikku informatsiooni, tema nime, aadressi, pangakonto numbrit, PayPal infot jne. Lõpuks on petjatel käes niipalju infot, et nad võivad kerge vaevaga sinu kontod tühjaks teha.

Üks inimene tegi väikse katse ja helistas samuti telefoni numbril, mis võidu e-maili alla pandud oli. Telefonile vastas arvuti, kes palus krediitkaardi numbrit ja pangakonto PIN koodi. Loomulikult ei öelnud katsetaja neid numbreid. Aga mõni kergeusklik inimene oleks need, suur võit silme ees, välja öelnud.

Petuskeem võttis elu

Internetipettused rikuvad elusid ja inglise mehel Leslie Fountain`il läks veel eriti kehvasti. Ta arvas, et oli interneti loteriiga võitnud 1.2 miljonit dollarit. Vanemal härrasmehel olid kaelas suured võlad ning taevast kukkunud võit tundus kõik tema probleemid lahendavat! Kui ta aru sai, et on puupaljas ja tegemist oli pettusega, langes ta nii sügavasse depressiooni, et ostis kanistri bensiini ja jättis oma naisele Robertale kirja, et ta ei suuda enam asju taluda. Ta võttis endalt elu.

Unelmate puhkus Bahamal

Ameerika üliõpilane Nicole surfas ühel õhtul netis ning äkki avanes tema ees aken, mis teatas, et ta on võitnud unelmate puhkuse Bahamale. Puhkuse kätte saamiseks pidi ta helistama 3 minuti jooksul ekraanil olevale telefoninumbrile. Nicole haaras elevil olles toru ja helistas reisipakkujale. Vastu võttis väga meeldiva häälega naine, kes oli samuti entusiastlik ja õnnitles Nicole`t, kes oli lausa eufoorias. Vestluse käigus küsis reisipakkuja Nicolelt infot tema krediitkaardi kohta, mille Nicole segaduse ja õnne piiril ka andis. Lõpuks õnnitles reisipakkuja Nicole tema äsja ostetud reisi puhul. Alles nüüd sai Nicole aru, et tema krediitkaardilt oli võetud raha ning selle eest see unelmate reis ka ostetud. Nicole sai väga pahaseks ja palus kõik tühistada, reis pidi ju olema tasuta! Reisikorraldaja aga ütles peale pikka vaidlust, et nad võivad teha reisile veidi allahindlust, aga mis ostetud, see ostetud. Kui Nicole ütles, et ta helistab tagasi ja arutab asja läbi oma mehega, ütles hääl telefonis, et kui Nicole toru ära paneb, peab ta järgmise kõne eest maksma 1000 dollarit. Asi lõppes sellega, et Nicole helistas oma panka ja palus neilt abi raha tagasi saamisel. Oma raha sai Nicole panga abiga tagasi, ent pettureid ei osutunud neil tabada. Nicole oli võib-olla üks miljonist, kes oma raha tagasi sai.

Teata internetipettusest!

Nagu näha on pettuseid igasuguseid erinevaid, raha välja pumpamise meetodeid on sadu! Fakt on see,  et uskuda ei tasu neist ühtegi.

Peale internetipettust tunneb inimene end eriti rumalana. Lisaks sellele tunneb ta ohtu oma perekonnale. Tema andmed on ju kellegi võõra käes, kes teab mis nendega ette võetakse. Üsna frustreeriv on ka fakt, et raha on läinud ja tagasi seda enam ei saa.

Pettuse ohvriks võivad langeda kõik inimesed- kõrgharidusega, algharidusega, naised, mehed, rikkad, vaesed, nutikamad ja nürimad isendid. Oluline on peale pettuse ohvriks langemist sellest kuskile teatada. Saada kasvõi ringi liiklema ahelkiri, mis räägib sellest, kuidas sa petta said. Ära karda lolliks jääda, mõtle parem sellele kui palju edaspidiseid pettusi sa ära hoiad. Mida rohkem antireklaami mõnele internetipettusele on, seda tõenäolisem on, et eestvedajad tabatakse.

Kadri Tulev
[email protected]