MILLINE ON SEKS pärast vägistamist? See naine rääkis oma loo

USAst pärit Katie oli 20-aastane, kui teda vägistati. Kui ta otsis abi sellisest traumaatilisest kogemusest toibumiseks, pani ta tähele, et seksuaalsusest räägiti vaid ühepoolselt. Kõik materjal, mida ta leitis, oletas, et ohver on suhtes. Õpetused keskendusid sellele, kuidas suhtes olles sellisest sündmusest koos üle saada.

Katie sai küll aru nõuannete tähtsusest, kuid leidis, et need ei sobinud talle: ta oli vallaline ning isegi ei otsinud suhet. Ta tahtis kohtingutel käia ning seksida siis, kui sedasi tunneb.

"Ma ei tahtnud seksides ennast pelgalt turvalisena tunda, vaid ma soovisin ka naudingut tunda. Ma ei tahtnud leppida konservatiivse seksiga, mida kõik materjalid mulle peale surusid," rääkis Katie.

Katie tuletab meelde, et igaüks toibub erinevas tempos. Ta ise suutis pärast vägistamist seksida alles 21 kuud hiljem. "See aeg tundus mulle väga pikana - varasemalt seksuaalselt aktiivsele noorele naisele. Ma olin üksildane ja soovisin mehe keha enda läheduses tunda," lisas naine.

Katie püüdlused meestega kontakti luua lõppesid paanikahoogudega. Paljud väikesed asjad - käte puudutamine, juuste silitamine - tõid talle koheselt juhtunu taas meelde.

Sekspartneri mõistev reaktsioon osutus naise jaoks tervendavaks. Kui partner mõistis, et Katie tardub, kuulis tema keeldumist või sai aru, et naise hingamine on kiirenenud hirmu tõttu ning sai sellest aru, alles siis hakkas naine tasahilju taas õppima, et seks võib olla turvaline ja ta ei pea oma seksuaalsust häbenema. 

Esimese partneri sõnad pärast vägistamist on Katiele eriti meelde jäänud. Mees ütles talle "Ma ei taha sinuga seksida, kui sa ise seda ei soovi. Miks ma peaksin, see oleks absurdne."

Katie oli vägistamisega ära unustanud, et austav partner ei mõtle ainult enda huvidele. 

allikas: Women's Health