Eestisse naasnud meigikunstnik Mari Ojasaar on tagasi Buduaaris

Meigi- ning maalikunstnik Mari Ojasaar, kes koos oma elukaaslasega saabus mõned kuud tagasi Eestisse, olles eelnevalt poolteist aastat Austraalias ning Aasias ringi reisinud, liitus taas Buduaariga.
Mari, kes Austraalias elades väga kiirelt kahe Make Up Store poe juhatajaks sai, on alati olnud kunstihingega inimene, kes ammutab oma inspiratsiooni loodusest ja erinevatest kultuuridest. Buduaarile rääkis Mari huvitavatest reisikogemustest, mis nad said oma pika reisi vältel.

Reisisid koos elukaaslasega poolteist aastat, mida taoline kogemus sulle õpetas? Läksite ära, omamata kindlaid eesmärke…

Mul oli alati kusagil hingesopis kutsumas pikema reisimise järele. Eks see on ikka nii, et oma sisemist häält peab kuulama, ega see enne rahu ei anna. Kuna minu kallil kaasal oli ka suur reisikirg peal, siis otsustasime koos selle hüppe tundmatusse teha. Esmalt plaanisime vaid paar kuud Austraalias viibida, et seal natuke raha teenida. Ent maailma suurlinn Sydney võttis meid väga heldekäeliselt vastu, saime mõlemad head töökohad ja nautisime elu ausside moodi. Ligi aasta hiljem alustasime tõelist seiklusreisi Aasias. Rändasime ühtekokku läbi 11 riiki. Minu jaoks oli selline ettevõtmine väga silmaringi avardav kogemus. Sai näha külluselinna Sydney häid ja halvemaid pooli, sai näha vaesuses elavate inimeste rõõme ja valu. Suhtlesime meeletult palju erinevate inimestega, proovisime põnevaid hõrgutisi, ööbisime luksvillades ja puu otsa ehitatud onnides. Käisin erinevates kohtades joogat tegemas, põikasin sisse igasse kunstigaleriisse, mis teele jäi. Reisimine oli väga inspireeriv, ent ühel hetkel  tekkis ka hea äratundmisrõõm sellest, kui mõnus koht ikka kodu on. Meie reisimiste kohta kirjutab minu elukaaslane Jesper Parve ka raamatu. Ootan põnevusega selle ilmumist, et siis aasta hiljem kõike jälle meenutada.

 
Kas plaanite sarnast ettearvamatut reisi kunagi veel?

Hetkel on selline hea vaikus sisse tekkinud, enam ei karju miski minu peas, mis sooviks taas kord lennupiletid osta ja reisi tundmatusse ette võtta. Aeg-ajalt ikka tekib mõte Austraaliasse naasta, sealne elu on lihtsalt nii hästi korraldatud. Ent praegu naudime elukaaslasega elamist Eestimaa ürgses metsas. Tulevikus näen end siiski veel reisimas pikemalt kuhugi.

 
Räägi lähemalt oma blogist... , mida sealt leida võib? Miks üldse blogipidamist alustasid?

Blogipidamist nõudsid tuttavad, kui me reisima läksime. Siinkohal tahan tunnustust avaldada Eesti riigile, kus tõesti pea igal pool on netiühendus olemas. Mujal maailmas on internet ikka palju suurem luksus. Aasias hakkasin juba arvutist võõrduma. Seega ei õnnestunud netipäevikut reisimisel kirjutada. Nüüd, vanas talus elades, on see võimalus olemas ja loomulikult tahtsid kallid sõbrad lugeda, mismoodi me seda ettearvamatut ning seiklusterikast elu siin maatalus elama hakkame. Kolisime siia südatalvel, kui õues oli miinus 20 kraadi, kusjuures vahel oli tunne, et ka toas oli selline temperatuur. Ligi 100aastane talu vajas suurpuhastust ja paljudest mugavustest loobumist. Ent elu metsas kinkis vastu hingerahu ja lummavalt kauni looduse. Seda kõike jagasime blogi  kaudu esmalt pereringis, ent peagi kogus blogi aina uusi ja uusi lugejaid.
Kirjutame päevikut kaaslasega kahekesi. Jesper on sündinud kirjanikuandega, temal sulg jookseb väga kiftilt. Mina olen rohkem visuaalne inimene ja ilmestan meie netikeskkonda fotodega ja mõtetega, mis mind inspireerivad. Netipäevikupidamine on saanud meile mõnusaks hobiks. Jesper avas ka uue blogi , mis räägib seni väga vähe kajastatud meeste ja naiste maailmast.

Karin Karu