Elektra: Parem maksan natuke rohkem, kui kahetsen, et jätsin ostmata

15 kommentaari
Elektra: Parem maksan natuke rohkem, kui kahetsen, et jätsin ostmata

Buduaari kevadajakirjas piilusime kauni ja stiilse DJ Elektra ehtelaekasse, kus leidub palju erilist ja huvitavat. Kuna Elektra on palju reisinud, siis leiab tema ehete seast mitmeid Eestis unikaalseid kaunistusi.  „Iga ehe on aare, ka see, mis pole meisterdatud kullast ja teemantidest, vaid on kokku klopsitud kaldal siledaks uhutud klaasitükkidest, äravisatud asjade tükkidest ja roostetanud võtmest,”, räägib Elektra. „Mind köidavad asjad, mis õõnestavad traditsioonilisi arusaamu sellest, mis on mood ja mis on ehe”. Elektra armastab ehteid, mis näevad välja nagu ainueksemplarid, isegi kui need seda pole. „Kindlasti peavad need kandes tekitama sama tunde,” lisab ta.

Buduaari kevadajakirjas piilusime kauni ja stiilse DJ Elektra ehtelaekasse, kus leidub palju erilist ja huvitavat. Kuna Elektra on palju reisinud, siis leiab tema ehete seast mitmeid Eestis unikaalseid kaunistusi.  „Iga ehe on aare, ka see, mis pole meisterdatud kullast ja teemantidest, vaid on kokku klopsitud kaldal siledaks uhutud klaasitükkidest, äravisatud asjade tükkidest ja roostetanud võtmest,”, räägib Elektra. „Mind köidavad asjad, mis õõnestavad traditsioonilisi arusaamu sellest, mis on mood ja mis on ehe”. Elektra armastab ehteid, mis näevad välja nagu ainueksemplarid, isegi kui need seda pole. „Kindlasti peavad need kandes tekitama sama tunde,” lisab ta.

Elektra räägib, et on pidanud õppima välkkiirelt otsustama ja sisetunnet usaldama, sest kusagil teisel pool maailma võõrastel tänavatel seigeldes ei ole võimalik kaua mõelda ega hiljem tagasi minna, või isegi sama poodi uuesti üles leida. „Kogemusest aga tean, et targem on maksta kas või natuke rohkem kui tahaks, kui pärast mitu aastat ostmata jätmist kahetseda. Sain selleteemalise kordusõppetunni eelmisel aastal, kui astusin tee küsimiseks juhuslikult sisse ühe Hongkongi kunstniku ateljeekesse.” Aknal püüdis Elektra pilku omapärane suurte kristallidega kaelakee. „Puhusime juttu, poepidaja  näitas ajakirjast moeseeriat, kus seda kandis üks kuulus noor Hiina näitlejanna. Ei julgenud küsidagi, kui palju see maksab või kas üldse müügiks on.” See ehe jäi mõtetes Elektrat piinama, kaks kuud hiljem oli ta tagasi otsimas äravahetamiseni sarnaste tänavate rägastikust tibatillukest poekest nagu nõiutud metsast. „Olin juba käega löönud kui lõpuks mingi ime läbi teist korda selle otsa komistasin. Kee oli alles ja meister tegi mulle lahkelt samasuguse. See oli muidugi erakordne vedamine, erand, mis kinnitab reeglit, et kasutamata võimalusi uuesti ei pakuta.”

Täispika intervjuu Elektraga ja pildid tema ehetest leiad Buduaari kevadajakirjast.