Kas sina tead oma õigusi?

Kas teadsid, et rasedus-ja sünnituspuhkusele on naisel õigus jääda 70 kalendripäeva enne arsti poolt määratud eeldatavat sünnituse tähtaega, s.o. alates 30. rasedusnädalast. Töövõimetuslehe vormistab arst, kelle juures ollakse arvel, selleks arstiks võib olla günekoloog või perearst. Sünnituslehe (mis on üks töövõimetuslehe liik) alusel antakse rasedus- ja sünnituspuhkust korraga 140 kalendripäeva.

 Kui sündisid mitmikud või oli raske sünnitus (tüsistustega), on õigus saada lisaks veel 14 kalendripäeva sünnituslehte.

Ravikindlustuse seaduse järgi on võimalus minna rasedus- ja sünnituspuhkusele ka eelpool nimetatud tähtajast hiljem.

Neile, kellel on vastavalt ravikindlustuse seadusele õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist, maksab haigekassa rasedus-ja sünnituspuhkuse aja eest sünnitushüvitist. Siinjuures muutub aga oluliseks päevade arv, mille eest hüvitist makstakse. Kui jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti poolt määratud eeldatavat sünnituse tähtaega, makstakse hüvitist kõigi 140 kalendripäeva eest, kui aga minna rasedus- ja sünnituspuhkusele veelgi hiljem, arvutatakse hiljem mindud päevade arv 140-st kalendripäevast maha.

Erand on kehtestatud rasedatele, kelle töö- või teenistuskohustusi on kergendatud, sel juhul peab rasedus-ja sünnituspuhkusele jääma vähemalt 70 kalendripäeva enne eeldatavat sünnituse tähtaega, et saada kõik 140 kalendripäeva rasedus- ja sünnituspuhkust ning selle eest makstavat hüvitist.

On antud võimalus jääda puhkusele hiljem, kuid siis väheneb jällegi rasedus-ja sünnituspuhkuse päevade arv. Erand on kehtestatud ka rasedatele, kes on juriidilise isiku juhtimis-või kontrollorgani liikmed, saavad töö-või teenustasusid võlaõigusliku lepingu alusel või on füüsilisest isikust ettevõtjad ning kellel on vastavalt ravikindlustuse seadusele õigus hüvitisi saada. Nendele makstakse sünnitushüvitist ja lapsendamishüvitist ilma rasedus-ja sünnituspuhkuseta või ilma lapsendaja puhkuseta. Hüvitise saamiseks tuleb haigekassale esitada sünnitusleht või lapsendamisleht.

Haigekassa arvutab ajutise töövõimetuse hüvitise kindlustatud isiku ühe kalendripäeva keskmisest tulust Maksu- ja Tolliametist saadavate sotsiaalmaksu maksmist puudutavate andmete alusel.

Kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. Arvust 365 arvatakse maha päevade arv, millal kindlustatud isik oli töökohustuste või ametiülesannete täitmisest ajutiselt vabastatud töövõimetuslehe alusel.