AJAVÖÖNDIVAHETUSE VÄSIMUS võib kaasa tuua püsiva ajukahjustuse

Ajavööndivahetuse väsimus tekib inimesel siis, kui ta reisib üle mitme ajavööndi ja häirib sellega oma tavalist ööpäeva rütmi, mis reguleerib neid kordi, mil inimene ärkab või magama läheb. Tavalised sümptomid sellest väsimusest on kurnatus, desorientatsioon ja unetus. See võib kesta mitmeid päevi, kuni reisija on lõplikult jälle uue ajavööndiga harjunud.

Bristoli ülikool avaldas ajavööndivahetuse väsimuse kohta põneva uuringu, milles uuriti 20 lennuki meeskonnas töötava naise aju, kes regulaarselt seitsmes ajavööndis liiguvad. Teadlased leidsid, et keeleliselt ei tekita väsimus mingit puudujääki. Ometi avastati, et teatud lühimälu ja lihtne tunnetus saavad siiski kannatada. Kõige kurvem selle juures on aga see, et uuring näitab ka, et on võimalik, et pikemas perspektiivis ei taastugi inimene kunagi sellisest ajukahjustusest.

Teises uuringus California ülikoolis uuriti seoseid ajavööndivahetuse väsimuse ja Alzheimeri mälukaotuse vahel ning avastati, et väsimusest tekkinud ajukahjustuse sümptomid on haiguse omadele üsna sarnased.

Dr Robert Sack Oregani terviseülikooli unehäirete kliinikust lisas: „See on huvitav, sest me peame ajavööndivahetuse väsimust lihtsalt tüütuks kõrvalmõjuks, kuid see uuring näitab, et sellel võivad olla palju tõsisemad tagajärjed.“

Allikas: Secretflying.com