Reklaam sulgub sekundi pärast

APPI! MIND JÄETI maha!

Kuigi igaühel meist on oma lugu, lähtugem täna kõige äärmuslikumast variandist – sa jäid päevapealt üksi. Vahet pole, kas teise pärast või mingil muul põhjusel. Eluga edasi minemine tundub täiesti võimatu... Või siis mitte?

Rääkimata sellest, et sa oled nüüdsest iseenda jaoks maailma kõige kehvem kaaslane, muutud sa ajapikku selleks ka oma sõbrannadele. Sa helistad neile valimatutel aegadel, et oma kurvast saatusest rikkiläinud grammofonina halada. Jah, sa oled küll nendega nõus, et peaksid ta unustama ning eluga edasi minema, aga kuidas?

Inimesest, kes ennast haletseb, ei arva ka teised palju. Leiad sa aga endas jõudu võita tagasi oma eneseusk ja positiivsus, ootavad sind taas ees päevad täis päikest, rõõmu ja naeru! Anna endale vaid võimalus teha sama protsess läbi väärikalt – austuse ning armastusega. Eelkõige enda vastu.

Niisiis – keeda endale alustuseks soe tassitäis piparmünditeed, keera mõnusalt teki sisse ja pane vaim headeks mõteteks valmis, sest täna algab sinu elus uus ajajärk. Täpselt, me räägime sinust. Sinust, kes sa oled nii kena, armas, tore ja kordumatu. Sattusid vaid vale mehe otsa.

Ole lahke! Siin on sulle kümme nippi, kuidas oma mindset’i õigele lainele häälestada:

1.Not meant to be” – oled kuulnud sellist väljendit? Just! Mitte kõik suhted ei pea viima kooselu või abieluni. Me ei ela fantaasiamaailmas, vaid reaalses elus, kus igaühel meist on oma väljakujunenud kombed, eelistused ning standardid, mis pärast mõningast läbikäimist selguvad, et ei kattugi. Elu läheb edasi.

2. Mõtle tema miinuste peale, eelkõige nendele olukordadele, kus tema väljendusviis sind häiris, solvas või veelgi hullem, haiget tegi. Selline käitumine ei ole juhuslik, vaid teadlik tegevus. Kui ta ka hiljem vabandust palus, on tehtu siiski taunitav. Milleks nutta taga kedagi, kellele sinu tunded ja arvamus korda ei lähe? Ehk ta ikkagi ükspäev muutub ja elu on jälle ilus? You wish!

3. See, et su tee temaga koos ei jätku, ei tähenda, et elu läbi on. Vastupidi – see alles algab, sest erinevalt temast väärtustad sa ennast. Mitte midagi ei juhtu niisama, ka teie lahkuminek. Kui üks uks sulgub, siis ainult selleks, et avaneks järgmine. Tõmbetuul ei ole millekski hea. Võta läbitud eluetappi kui koolitust eelseisvaks eluks. Mis ei tapa, teeb tugevaks.

4. Imed ei juhtu üleöö. Ka Rooma linna ei ehitatud ühe päevaga. Sa tegid Tinderisse konto ja kes teab millisesse netisaiti veel. Match'id tulevad, juttu aetakse, mõnega saad isegi kokku, aga kedagi sobivat sülle ei kuku. Loodus ei salli tühja kohta. Päriselt ka. Kui sa täidad enda kõrval koha mingi juhusliku pahnaga, ei saagi sinna üht ja õiget tekkida. Anna tulevasele printsile aega ja ruumi oma valge hobu valmis seada. Samas, kes sul keelab sel ajal elu nautida? Valik on sinu.

5. Sa ei pea otsima endas vigu. Muidugi, kui su kodune lemmikriietus piirdus retuuside ja väljaveninud kampsuniga ning juuksed olid enamuse ajast rasused, siis arenguruumi on. Kui finantsid vähegi lubavad, tee ühiskonnale teene ning mine nüüd lõpuks šoppama. Kogu loo juures on plussiks veel see, et uued riided ja ilusalongi külastus tõstavad lisaks tujule ka enesekindlust. Investeeri endasse, sest sa oled seda väärt.

6. Nutmine ei ole nõrkuse tunnus. Inimese organism on üles ehitatud nii, et kõik, mida me ei vaja, väljutatakse. Ega pisarad niisama looduse poolt loodud ole. Eks ikka selleks, et viia kehast välja sinna tekkinud pinged, masendus, äng. Ära hoia ennast tagasi. Muidugi mõistuse piires. Ja seda nii ajalises kui kohavaliku mõttes. Jah, raske aeg tuleb läbi põdeda, aga elu on siiski elamiseks.

7. Suuna oma pidevale hädaldamisele kuluv energia pigem millelegi positiivsele – mine kinno, teatrisse, kontserdile, klubisse, reisile. Või trenni, mille puhul sa polnud kindel, kas see ikka vajalik on. On küll! Kui sa ei saa kedagi kampa, mine üksi. Sest tee, mis sa teed, peaasi et sa sellega oma enesehaletsuse mullist välja tuled, luues samas nii sobiva pinnase ka uute tutvuste idanemiseks.

8. Loe raamatuid. Igasuguseid, nii eneseabiraamatuid hingehädas olijaile kui naerma ajavaid. Hea huumor on alati omal kohal. Nagu ka klaasike veini, jalutuskäik looduses või mõnus massaažikuur. On aeg keskenduda endale, mitte enam talle. Olles korralikult lõõgastunud, kingid sa sellega mitte ainult oma hingele, vaid ka stressis kehale võimaluse tiksuda sellel hetkel sulle sobivas rütmis. Rahulikult, tasakaalukalt, vältides mittevajalikku draamat. Ameerika mäed jäägu tulevikku.

9. Ära piina ennast mõttega „What if…”. See ei vii kuhugi! Ole endaga aus, analüüsi rahulikult kõik faktid läbi ja sa mõistad, kui palju argumente rääkis teie vastu. Kui oled selle tõeni jõudnud, pane kogu loole punkt ning okupeeri end ükskõik millise tegevusega, et sellele rohkem mitte mõelda. Jah, see ei ole kerge, aga õnneliku tuleviku nimel parem õudne lõpp kui lõputa õudus.

10. Ja nüüd tuleb kirss tordile… Kui sa vaatamata kõigile pingutustele ei saa teda ikka südame küljest lahti rebitud, siis on tegelikult üks tõhus vahend veel. Nimetagem seda kompensatsiooni mehhanismiks. Selleks pead sa jalad kõhu alt välja tõmbama, siin muu ei aita. Tahad teada, mis see on? Oled valmis?

Leia endale ajutine partner ehk rebound! See töötab alati. Ehk siis kui sa ei suuda eksist kuidagi mõtteid eemale viia, kanna oma tunded kellelegi teisele üle, sest naine on nagu lill – loodud saama tähelepanu ja hellust, ilma selleta ta närtsib. Aga! Esiteks tuleb selles reeglis teise poolega enne kokku leppida, et kumbki haiget ei saaks, ja teiseks arvestada, et selline valem toimib vaid puhverdaja tsoonis, mis ei ole õigupoolest halb, sest selleks hetkeks, kui aeg on küps jälle oma elu peremees olla, oled sa taas endaga rahulolev, iseseisev ja elurõõmust pakatav naine. Kusjuures harvad ei ole korrad, kus sellised ajutised suhted kujunevad vaat et kõige kindlamaks. Tuleb vaid mitte midagi eeldada, elada hetkes ja nautida seda, mis elul pakkuda on. Küll siis varsti saabub ka aeg, mil olnule tagasi vaatad ning tollal nii suurt poleemikat tekitanud lahkumineku üle hoopis rõõmu tunned.

KOMMENTAARID ELUST ENESEST: 

Kaisa Abner: „Olgu nii valus kui tahes, ma tean enda väärtust!”

bikiinifitnessi kaunitar

Ilmselgelt on lahkuminek raske siis, kui sind jäetakse, mitte siis, kui ise teise poole maha jätad. 

Endale tuleb teadvustada, mis põhjustel üldse lahku mindi ja kas see tegelikult on raske seetõttu, et igatsetakse teist inimest või ei osata lihtsalt üksinda olla või on hoopis raske tunnistada, et sinu asemel valiti keegi teine. Enamik naisi kardab lihtsalt üksindust ja sellel põhjusel seotakse ennast tihti vale inimesega. Minu puhul on siiani töötanud see, et olgu nii valus kui tahes, ma tean enda väärtust ja üritan alati mõelda, et kaotajaks ei ole mitte mina, sest no fuck it – kust kurat peaks keegi endale üldse kunagi minust parema naise leidma? Ja üritan lahti mõelda tegelikud lahkumineku põhjused. Kui mees on mind petnud, siis mida on üldse selline mees väärt? Kui mees pole suutnud minuga leppida sellisena, nagu ma olen, või näiteks pole suutnud leppida mu hobidega, siis mida ma sellise mehega peale peaks hakkama? Mina ennast ei muuda ja lõputult suhet lappida pole ju mõtet. Ja nagu üks tark inimene kord on öelnud: „Parem õnnetu lõpp kui lõputu õudus”. Ja nagu iga lahkumineku puhul, siis kuue kuu pärast sa isegi ei mäleta seda inimest. Kõik, mis täna haiget teeb, on tagantjärele naljanumber!

Aili Stůre: „Värskendavalt mõjub väikene inventuur kapis!”

raadiohääl

Lahkuminekujärgsel perioodil justkui õpid iseend taas tundma ja nii tulekski seda võtta, seega olulisim on keskenduda enesele ning vaatamata kõigele jääda optimistlikuks. Kahtlemata teeb head suhtlemine sõpradega ning muidugi uued huvitavad tutvused. Värskendavalt mõjub kindlasti ka väikene inventuur (riide)kapis ning miks mitte katsetada uhiuue soenguga. Kasuks tuleb uus harrastus või hobi, mis viib mõtted mujale, ja vahva seltskond samade huvidega on samuti garanteeritud. Tehes iga päev midagi, millele suhtes olles ehk isegi ei mõelnud ning keskendudes praegusele hetkele, leiad end peagi uues meeldivas n-ö rutiinis ja ajapikku kaob lahkuminekuvalu juba iseenesest. 

 

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar november-detsember 2018.