Reklaam sulgub sekundi pärast

Buduaari kaasautor Liis: ´Rasedus on tunne, milline väärtus on olla Naine!´

22- aastane Buduaari kaasautor Liis Toome kolis hiljuti tagasi sünnilinna Paidesse. Põhjuseid oli selleks mitu. 21 nädalat rasedust ja perefirma on peamised, mis neiu kodulinna tagasi meelitasid. Vaatame, mis tundeid on tekitanud temas rasedus?

22- aastane Buduaari kaasautor Liis Toome kolis hiljuti tagasi sünnilinna Paidesse. Põhjuseid oli selleks mitu. 21 nädalat rasedust ja perefirma on peamised, mis neiu kodulinna tagasi meelitasid. Liis tegeleb igapäevaselt perefirmaga, milleks on üks armas söögikoht Paides. Ise ütleb ta tagasihoidlikult, et tema osalus on seal pigem telgitagune. Vaatame aga, mis tundeid on tekitanud temas rasedus?

 

Tere Liis. Küsiksin sinult algatuseks, et kuidas sa ennast tunned?
Enesetunne on hea. Kuigi öösel väga magada ei saa. Aga väsimust kui niisugust, ei ole.

Kui kaua sa tunned lapse isa? Kas te elate koos? Tunned sa ennast turvaliselt?
Lapse isaga olen koos elanud 1,5 aastat. Kolisime kokku 3 nädalat peale teineteise nägemist. Aga tuttavaks saime pea 3 aastat tagasi. Mul on oma kodu, mul on hea töö, mul on mees, kes on armastav ning turvatunne on usumatu!

Kas sa plaanisid oma rasedust? Kuidas sa rasedusest teada said?
Ohh, see on põnv lugu. Oli jõuluhommik. Kell hakkas saama niipalju, et oli aeg end sättima hakata, et minna jõuluvanale salmi lugema. Minu elukaaslane läks linna veel viimaseid kinke ostama ning mina suundusin garderoobi. Ma ei plaaninud rasedust, see ei olnud minu elutöö mõte too hetk, kuid selle vältimiseks ma ka midagi ei teinud. Mul olid eelmisel kuul päevad hiljaks jäänud ning varusin endale paar rasedustesti. Kuid, ei midagi. Ei olnud ma kurb, ega rõõmus.

Nüüd nendel Jõuludel tekkis mul seal garderoobis imelik tunne ning mitu küsimust. Miks ma nädal varem otsustasin, et ma ei joo enam tilkagi alkoholi kuni oma sünnipäevani, mis on kevadel? Miks mul just õhtuti enne magama minekut süda nii pahaks läheb, et surm käib silme eest läbi? Päevadeni oli veel paar päeva aega, aga tegin testi ja seal oligi kaks triipu. Endamisi mõtlesin, et see ei saa ju õige olla. Tegin veel ühe testi. Ikka kaks triipu.

Olid sa kohkunud, olid sa rõõmus, mis tunded sind valdasid?
Oh jah, seda värinat ja pabinat oli korralikult. Istusin wc põrandal ja mõtlesin, et kas nüüd ongi nii? Mis ma mehele ütlen? Kuidas ma hakkama saan? Elukaaslane tuli tuppa, jooksin test käes alla kööki ning värisevate kätega näitasin talle testi: ”Kallis, mitu triipu sa näed?” Mees vastas kindlalt, et tema näeb ühte. ÜHTE? ”Vaata uuesti”. Ja siis kallistas ta mind kõvasti ja ütles, et see ongi meie Jõuluime.

Kas sa tundsid, et sinu elus muutus midagi, kuidas see teadmine sind mõjutas?
See on lausa uskumatu kui palju see teadmine muudab. Ma olen noor - 22aastane. See on minu esimene rasedus ning ma ei tea sellest suurt midagi. Muidugi ma loen, uurin ja küsin targemate käest, aga ikka ja alati olen ma põhimõttega, et mina olen Tema ema ja mina tean, mis on Temale kõige parem. Arsti kuulan ma alati. Aga neid jutte, et pasteeti ja piparmündi teed ei tohi tarbida ei kuula ma kohe üldse. Èriti kurjaks ajab mind veel, kuidas mu töökaaslane mu käest sidrunit ära kisub, sealjuures targalt öeldes, et sidrun viib kaltsiumi kehast välja. Aga mul on ju sidruni isu?!

Milliseks kujunes esimene arstlik läbivaatus?
Alguses oli kõik kuidagi keeruline. Isegi see esimene arsti juurde minek oli kellegi abil teostatud. Arstivisiit oli hirmutav, kuid kui ars ütles mulle: ”Saage tuttavaks, siin Tema on”. Peale seda, olen iseteadja ja otsustaja. Ma kohtusin Temaga, ma nägin Teda, ma tundsin esimest korda seda tunnet, et nii see tõesti nüüd on. Minust saab ema! (kirjeldab Liis fantastilise ja rasedale armsa õhinusega- toim.)

Oled sa seoses rasedusega ka mingeid hirme tundnud?
Jah. Vahepeal oli mul paaniline hirm, et midagi on valesti. Kõhtu pole. Lapse liigutusi ma ju veel ei tundnud ja iial ei tea, kas lapsega on ikka kõik ok. Usun, et see tunne on kõigil rasedatel olnud ja see ei ole üldse meeldiv tunne.

Üks asi muutis mind alguses õnnetuks. Mul oli koguaeg tunne, et ma ei ole enam seksikas. Minu seksapiilsus oli kadunud. Ma ei olnud enam aktraktiivne, ei oma mehele ega ka iseendale mitte. Mulle aitas halamisest. Panin selga on ilusa pisikese musta kleidi ja jalga kõrged kontsad. Üks mees ütles mulle restoranis: "Sa oled väga seksikas". See tunne tuli tagasi. Mu mees ei valetanudki mulle, et näen hea välja ka kõhuga.

Kas tänaseks oled tundnud juba lapse liigutusi? Kuidas see tunne sulle meeldib?
Lapse liigutusi hakkasin tundma mõned nädalad tagasi. Seda juttu mulinatest ja mullikestest ei ole ma kunagi arusaanud, no ei ole neid. Minu seletus liigutustele on hoopis midagi kummalisemat. See on tunne, nagu süda klopiks kõhus, aga ebakorrapäraselt. Rumal seletus, aga see on minu tunne ja minu seletus. Olin alles paar päeva tagasi nii õnnetu, et meie issi veel neid liigutusi ei tunne. Kuidas ta ei tunne? Miks ta ei saa aru, et need on meie beebi liigutusused, mitte minu kõhugaasid?

Aga eile õhtul, pani mees käe mu kõhule ja ootas, tunnetas ja tundis. Ta ehamatas päris korralikult, ta tundis kuidas tita just kui näpuga üle kõhu tõmbas, ainult,et teistelt poolt. See oli nii armas. Tema nägu, kuidas ta mu kõhtu vaatas.

Kas sa oled juba teada saanud, kas ootad poega või tütart?
Kahjuks ei tea veel. Seda saan ma reedel ehk teada. Kuigi kas see on oluline? Ei ole, aga nii põnev on siiski teada.

Oled sa juba otsustanud, millises haiglas lapse ilmale tood?
Sünnitada plaanin Tallinna Keskhaiglas. Ärge küsige miks. Mõelda võin ma ju praegu nii, kuid kuidas edasi läheb, seda ma ei tea.

Kas rasedus on sind muutnud?
Rasedus on muutnud mind teistega arvestavaks. Ma ei mõtle enam midagi tehes, et kas see on mulle hea, nüüd on ainus mõte, et kas lapse jaoks on see hea. Täna täitus minu 21+... nädalat, natuke üle poole ajast on läbi. Ma tunnen end iga päevaga järjest paremini ja ilusamana. Rasedus pole haigus. Rasedus on tunne, milline väärtus on olla Naine!

/Küsitles: Helena-Reet Ennet/