GRETE PAIA JA DANIEL LEVI: noored, ärge mõelge sellele, mida teised teist arvavad

Grete Paia ja Daniel Levi Viinalass vastasid neljapäeva õhtul Coca-Cola Live stuudios Buduaar TEENi lugejate küsimustele. Millised olid põnevaimad küsimused ja vastused? Toome teieni kümme kõige huvitavamat.

Mis on teie kõige suurem hirm?

Grete: Vereproovid. Mulle ei meeldi süstlad ja kanüülid. Iga kord, kui pean vereproovi andma, siis teen ükskõik mida, et sellest ära viilida. 

Daniel: Minul süstlahirmu ei ole, aga üks suurimaid hirme on olnud teiste inimeste arvamus minu suhtes. Kooli ajal oli seda rohkem, kuid õnneks nüüd olen sellest üle saanud. Kõik teie, kelle jaoks on väga oluline teiste arvamus, soovitan vähem selle üle muretseda. Sa oled äge inimene sellisena, nagu oled. Pole mõtet olla teiste moodi, kedagi jäljendada, et olla populaarsem.

Grete: Selle teemaga olen ka mina kokku puutud. On aastatepikkune protsess mõistmaks, et kas peab elama teiste inimeste jaoks või tegema seda, mida sa arvad, et sind õnnelikuks teeb. Usun, et tänaseks olen sellise enesekindluse saavutanud.

Kui kaua aega võtab laulusõnade õppimine ja kas sõnad lähevad ka meelest?

Daniel: (naerdes) Terve elu. Mul mõni kontsert tekib selline mäluauk, et sõnad lähevad täiesti meelest, aga üldiselt on nii, et kui lauluga stuudios töötad, teed proovi, siis sõnad kuluvad lihtsalt pähe, nii et nende mäletamisele ei peagi mõtlema. Oleks ju nõme, kui pead kogu aeg mõtlema, millised need sõnad olid, pigem tahaks nautida atmosfääri ja publikut – võtta maksimum.

Grete: Laulusõnade õppimine on nagu autosõit. Ega autosõidu ajal ka kogu aeg ju mõtle, kas ma ikka oskan. Ühel kontserdil oli nii, et mul läksid sõnad täiesti meelest ära, totaalne must auk, aga õnneks väikesed fännid teadsid ja sain nende abil rajale tagasi.

Fanta, Coca-Cola või Sprite, milline on teie lemmik?

Grete: Mulle meeldib Coca-Cola.

Daniel: Minu jaoks see käib kuidagi hooti. Põhiliselt Coca-Cola, aga joon ka Sprite’i ja Fantat. Oleneb tujust ja olukorrast.

Daniel ja Grete: Coca-Cola Zero on tegelikult kõige parem. 

Grete, millal laulmisega alustasid?

Grete: Vanaisa on rääkinud, et kui olin 6-aastane, siis ta tuli mulle ükskord lasteaeda järele ja parasjagu oli laulutund. Olin talle öelnud, et tahaksin laulma minna, aga tema ütles, et ma ei pea viisi. See tulenes sellest, et kunagi ema ja vanaema tahtsid mind laulma panna, aga mul ei tulnud eriti välja – ma vist ise väga ei tahtnud ka sel hetkel. Sellest tekkis arvamus, et mul on elevant kõrva peale astunud. Õnneks aga vanaisa siis küsis lauluõpetaja käest, kuidas mul laulmine välja tuleb ja tema ütles, et Grete peab väga hästi viisi. Nii ma tasapisi laulmisega rohkem tegelema hakkasin.

Daniel, miks sa läksid "Su nägu kõlab tuttavalt" saatesse?

Daniel: Ainult feimi ja raha pärast. Ei, tegelikult olen seda saadet esimesest hooajast saati vaadanud ja mõelnud, et see tundub nii äge ja selline asi, kus ma tahaks ennast ka proovile panna. Nüüd see võimalus avaneski ja ma olen väga-väga õnnelik, et ma sinna läksin. See on tõesti mega väljakutseterikas. Mulle meeldib väga ennast proovile panna.

Mis on teile inspiratsiooniks?

Grete: Kuidas kunagi, sageli isiklikud emotsioonid või läbielamised. Kogen sageli näiteks reisidel midagi uut, mis on minu loomingut mõjutanud. Mida värvikam ja mitmekesisem on elu ning mida rohkem ma kogen – ja see ei pea olema alati mingi hingepiin – see kõik annab sellist uut hingamist loomingusse.

Daniel: Ma arvan, et minu jaoks tekib inspiratsioon kõige rohkem nendest asjadest, millest ma ei saa aru. Selliseks asjaks on näiteks suhted. Mitte, et mul suhetega midagi halvasti oleks, aga need on minu jaoks kuidagi nii huvitavad asjad, nii kaunilt keerulised ja inspireerivad.

Mida te enda juures hindate?

Grete: Mulle meeldib enda juures see, et ma julgen riske võtta. Ma tahan elada ja ma tahan kogeda uusi asju või tundeid. Muide, üks mu suurimaid hirme, lisaks sellele, et ma vereproove kardan, on see, et kui ma olen vana, siis ma vaatan oma elule tagasi ja tunnen, et ma lõin põnnama, ma ei julgenud riskida, et ma ei julgenud oma mugavustsoonist välja tulla. Et olen terve oma elu lihtsalt olnud, mitte elanud.

Daniel: Öeldakse, et head ei ole ilma halvata. Ma olen kiire solvuja, kuid samas kiire andestaja. Arvan, et see on hea omadus. Kui keegi mulle haiget teeb, siis ma annan suhteliselt kiiresti andeks, väga pikka viha ei pea. Nii saab kuidagi ise ka rahulikumalt edasi minna ja ei pea enda sees kogu aeg rasket koormat kandma. 

Mis seostub teile esimesena Coca-Colaga?

Daniel: Jõulud ja jääkaru.

Grete: Sõbrad.

Kui mõtlete sõnale kodu, siis millele te täpsemalt mõtlete?

Grete: Saaremaa.

Daniel: Me oleme viimase aasta jooksul abikaasa Eleriga kolm korda kolinud. Alati, kui me uude kohta sisse kolime ja saame oma asjad lahti pakitud, siis tekib selline kodutunne. Võib-olla järgmises kohas see nii pole, aga praegu on olnud.

Grete: Ma arvan, et kodutunne oleneb sellest, mis energiaga ja kellega sa sinna lähed. Öeldakse, kodu ei ole mitte koht, vaid inimene, kellega sa koos oled.

Grete, kui sa oleks poiss, siis mis su nimi oleks?

Grete: Ma ei tea, aga ma tean seda, et alguses taheti mulle nimeks panna Karmen. See plaan jäi aga ära, sest vanaema ütles, et see nimi on liiga karm, paneme midagi kergemat. Nüüd muidugi vanaema ütleb, et oleks pidanud midagi karmimat panema. Ema on naljaga öelnud, et Kaia oleks lahe nimi – Kaia Paia. (naerdes) Ja nüüd astub lavale Kaia Paia, say no more.

Kes te oleks, kui te ei tegeleks laulmisega?

Grete: Raske öelda. Ma arvan, et ma õpiks sama asja, mida praegu ehk rahvusvahelist ärijuhtimist, turundust ja kommunikatsiooni. Olin kevadel pool aastat sellises tiimis nagu Latitude 69, tegelesin nende sotsiaalmeediaga. Ilmselt ma teeks midagi taolist.

Daniel: Ma arvan, et ma tegeleks kunsti, kujundamise või graafilise disainiga. See oli ka eriala, mida õppisin. 

Grete Paia ja Daniel Levi Viinalassi LIVE chat'i saad järele vaadata SIIT.