KARIIBI MERE MAAGILINE KRISTALL - larimar
Pilt: erakogu

Maailmas leidub suurel hulgal poolvääriskive, mille kõigi olemasolust me tõenäoliselt teadlikud ei olegi. Üheks rõõmutoovaks avastuseks on kindlasti larimar – äärmiselt haruldane ja ebamaiselt kaunis eksootiline kivi, mida leidub üksnes Dominikaani Vabariigis, annab meist igaühele rahu ja tasakaalu.

Kui türkiis, mida viimaste aastakümnete jooksul ehtedisainis juba liiga palju kohanud oleme, hakkab vaikselt oma populaarsust minetama, siis midagi unikaalsemat otsides pakub palju positiivseid emotsioone ja puhast looduse ilu larimar – helesinine kristall, mida on nimetatud ka delfiinikiviks, Kariibi mere kalliskiviks ja koguni Atlantise kiviks. Viimase nimetuse on larimar saanud seetõttu, kuna leidub uskumusi, et Dominikaani Vabariik asub nüüdseks samas paigas, kus legendaarne Atlantise linn kunagi langes. 20. sajandi üks mõjukamaid selgeltnägijaid, Edgar Cayce, keda kutsuti magavaks prohvetiks, väitis, et Atlantise võib avastada just Kariibi mere piirkonnast. Ehk on just see põhjuseks, miks larimar nii suurt ravivõimet omab ja maagilist, salapärast ja rahu kiirgavat toimet avaldab. Larimari peetakse efektiivselt tervendavaks kiviks ning väidetavalt on see väga peenelt inimese keha järgi häälestatud. Eriti tõhusalt pidavat kivi mõjuma, kui teda kurgupiirkonnas kanda. Alternatiivmeditsiinis on larimar samuti laialt levinud – see pidavat olema kõige enam seotud kroon-, südame-, kurgu- ja kolmanda silma tšakraga. Larimarile on omistatud võime ravida suurepäraselt emotsionaalseid ja vaimseid probleeme, see on imeline pingete maandaja, aitab tuua tunnetesse rahu ning soodustab vabalt suhtlemist. Ühtlasi peetakse larimari ka naiselikkuse ja armastuse kiviks.

See oli tuhandeid aastaid tagasi, kui Taino indiaanlased, kes olid esimesteks elanikeks Barahona vihmametsade piiratud mägialal, larimari avastasid. Tänapäeval taasavastati see kivi aastal 1916 Hispaania preestri Miguel Domingo Fuertes Loreni poolt. Kaevandama hakati larimari aga alles ligi pool sajandit hiljem, aastal 1974, Miguel Mendezi ja ameeriklase Norman Rillingu algatusel. Kivi sai oma eripärase nime Migueli tütre Larissa ning hispaaniakeelse sõna mar, mis tähendab merd, järgi. 

Larimar sümboliseerib Kariibi mere haruldast ilu. Tüüpiline larimar on ookeanisinine, täpselt selline nagu vee värv Kariibi mere piirkonnas, valged jutid kivis oleksid justkui tantsivad päikesekiired, mis läbivad mere esimesi kihte. Larimari värvuses võib leiduda ka rohekaid ja sügavsiniseid varjundeid. 

Varajased teooriad uskusid, et larimari toodab meri, kuid hiljem jõuti järeldusele, et seda teevad hoopiski maapinna vulkaanilised liikumised. Saare legendid pajatavad, et kivi oli väga lihtne rannast korjata, kuid ühel hetkel ei olnud järele jäänud enam mitte ühtainust sinist larimari. Seejärel hakkasid külaelanikud mööda jõge ülesvoolu liikuma ja avastasid pinnase, kus asus larimari tõeline allikas. Sellest ajast alates on larimar kogunud suuremat populaarsust, kuid keegi ei tea kindlalt väita, kui kauaks loodus seda müstilist kivi meile kingib.

Maarja Kivistik, larimarehete disainer

"Avastasin larimari, millest mul polnud enne aimugi, Dominikaani Vabariigis reisil käies. Mind lummas see kivi täielikult, kuid kohe alguses sain aru, et ma ei leia ühtegi endale meeldivat ja sobivat ehet. Olles veetnud palju aega saare edelaosas, kohas, kus larimari kaevandatakse, ja olles selles ebareaalselt kaunis, rikkalikus ja võimsas looduses sõna otseses mõttes larimari meelevallas, sain ma ühel hetkel aru, et ainuke võimalus on need ehted ise teha. On kulunud palju aega ja vaeva ja allaandmise ääre peal olemist, aga nüüd on valmimas minu esimene enda larimarehete kollektsioon. Siiani ma tellisin töö ja ainult disainisin, mis aga tähendab, et ma ei saanud kunagi kasutada seda larimari, millest ma olen unistanud ehteid teha. Nüüd on kõik võimalik! Kui ma peaksin ütlema, millisele inimesele võiks larimar kõige enam sobida, siis siinkohal ei nimetaks ma kõiki omadusi, mida sel kivil öeldakse olevat, vaid lähtun ainult enda järeleproovitud kogemusest, et võibolla sobib see kivi rahutule inimesele nagu mina. Oma elustiili tõttu ei ole ma tegelikult üldse ehtekandja. Surfarina olen veetnud pea pool elu trennis või meres ja ehted on olnud tüütud, aga sellest ajast, kui ma hakkasin larimariga tegelema ja ise selle sees igapäevaselt olema, mida on nüüdseks juba kolm aastat, on mu eluaegne põlvevalugi järele andnud. Juhul kui ma larimari enda küljes ei kanna, ümbritseb see mind minu toas – voodi kõrval, voodi all, igal pool. Larimar sobib tegelikult kõigile, juba lihtsalt ilu pärast, aga eriti neile, kellel on vaja emotsionaalset tasakaalu ja rahu leida, kellel on raske ennast emotsionaalselt väljendada. Täielik looduse ime, väga haruldane ja imeilus. Larimari kaevandatakse käsitsi ja see protsess on kohutavalt raske. Praegu reguleeritakse natuke ka seadusi, larimari ei tohi enam massiliselt eksportida, nii et loodan, et seda jätkub veel pikaks ajaks ja igaühel on võimalus oma raviv või rahutoov tükike endale muretseda.

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar juuli-august 2018.