MARGIT MEIKAR SOOVIB head seksiaastat
Pilt: Rene Türk

Mõned aastad tagasi otsustasin, et asun iseenda seksuaalsuse avastusretkele ja ütlen „jah“ kõigele, mida tahan kogeda. Peaksin täpsustama: „jah“ ütleme meie – mina ja mu kallim. Me nimelt liigume sel teekonnal koos, emotsioone jagades ning ühiselt nautides.

Me kõik tegeleme kogu elu igasuguse enesearenguga: õpime keeli, teeme trenni, omandame järjest uusi oskusi. Aga seksuaalsuse osas mõtleme sageli, et seda me arendama ei pea. Et sellega on nagu on. Mina usun, et seegi võiks olla samasugune teadlik enesearengu osa, elukestev kogemuste omandamine.

Kusjuures see on erakordselt nauditav õppimine. Kasvõi sellepärast, et seks on nii suur rõõmude allikas. Ka seetõttu, et kehv või keskpärane seksuaalelu võib ära rikkuda väärtusliku paarisuhte. Kõige olulisem on, et me võiksime iseenda pärast teada, kus me oma seksuaalsuses hetkel oleme. Kas me ikka oleme seksuaalselt eneseteadvad, julged ja vabad? Kas me oleme kõik oma soovid ellu viinud? Mina ei usu. Ei usu, et oleme alati lõpuni enesekindlad. Ammugi ei usu, et kõik on kogetud. Või et naudingud enam eripalgelisemaks või võimsamaks minna ei saa. Sestap on mul järgmise aasta muude suurte plaanide hulgas jätkuvalt isiklikud seksiga seotud eesmärgid.

Arvatakse, et üks või teine viis seksida mõjub suhtele halvasti, aga ma võin oma kogemustest kinnitada, et nii see pole. Samas, mida rohkem erinevad kellegi soovid sellest, mida peetakse omaseks traditsioonilisele monogaamsele suhtele, seda turvalisemat ja lähedasemat paarisuhet nende teoks tegemine eeldab. Peab olema kindlustunne, et omavahelise armastuse pärast ei pea kumbki osapool muretsema ja et iga uue kogemuse eelduseks on mõlemapoolne huvi, nõusolek ja kokkulepped.

Oma sensuaalsel teekonnal olen kohanud igasuguseid inimesi. Erilisi, säravalt eneseteadlikke naisi ja mehi, vabameelseid mõttekaaslasi. Aga neidki, kelle puhul on tajutav, et neis pole kirge, uudishimu ja elurõõmu, vaid pigem ollakse oma seksuaalsusega hädas. Leidub inimesi, kes proovivad nii oma probleeme lahendada. See paraku ei õnnestu. Ei tasu loota, et läbi seksuaalsete avantüüride saab parandada iseennast või oma katkist paarisuhet. Pigem tuleb muresid juurde. Meil kallimaga aga pole iial enne olnud nii pöörane, kirglik, naljaks, mõnikord ka pisut tüütu, aga ikkagi meeletult sensuaalne ja kahtlematult ülimalt üllatusterohke seksuaalelu. Teisiti elada ei tahaks ega oskakski enam.

Kuidas tundub, kas sooviksid samuti oma isiklike seksuaalsete salasoovide, igatsuste ja teadatahtmiste väljakutse vastu võtta? Kas sa teeksid endaga kokkuleppe lubada 2019. aastal kogeda kõike, mida ihaldad?

Ma ei tea ühtegi põhjust, miks sa seda teha ei võiks – seaduste piires, loomulikult. Võimalik, et see, mida tahad, tundub ebanormaalne, ebamoraalne, ehk isegi perversne. Ma avaldan sulle saladuse: paljudel on samasugused ihad. Või veel pöörasemad! Sa ei kujuta ettegi.

Kõige eeldus on ausus. Alguses iseendaga aus olemine ja endale oma soovide sõnastamine. Kui on selline partner, kellega on soov kõike üheskoos kogeda, peaks saama ka temaga sellest avatult rääkida, kartmata hukkamõistu. Kui veab,  on teie tahtmised üsna ühesugused või vähemalt vastastikku aktsepteeritavad ning kõik mis juhtub, toob teie ellu vürtsi ja uusi erutavaid kogemusi. Kui see nii pole, või su kaaslane ei ole selliseks väljakutseks veel valmis, mis siis ikka, sina võid ju ikkagi tuld anda.

Mul on sulle mõned soovitused ka. Neid tasub meeles pidada, eriti siis, kui plaanid avada uksi, mis viivad rohkem pimedusse kui valgusesse.

Tea, et:

Sina määrad reeglid, alati.

Tabude ületamine on väljakutse osa.

Ole avatud ja julge olla rikutud.

Kõik inimesed ei ole ilusad ja head.

Ära tee haiget.

Ära kiirusta.

Naera palju ja südamest, ka iseenda üle.

Naudi hetke.

Ja loobu igasugustest – nii negatiivsetest kui positiivsetest – ootustest, tegelikkuses osutub enamik eelarvamusi täiesti tühiseks. Pettumus või rõõm võivad sind tabada seal, kus iial ei arva, kuid rõõmu on õnneks kordades rohkem.


Kolumn ilmus ajakirjas Buduaar jaanuar - veebruar 2019.