“MEES ÜTLES, ET BEEBI MÄHKMEID tema ei vaheta, hais pidi hirmus olema”

"Sain kolm kuud tagasi esmakordselt emaks. Laps oli nii minu kui ka mehe poolt vägagi oodatud ning ma loomulikult eeldasin, et kuna siiski on tegemist meie nii-öelda ühise ettevõtmisega, saan mehele toetuda ka beebi eest hoolitsemise osas. See oli ränk valearusaam ja ma olen ikka väga pettunud.

Kui palusin mehel paar päeva pärast neiu sündi ise mähkmeid vahetada, sest ma tõesti olin nii rampväsinud ja magamata, siis härra tõmbas kohe vingus näo ette. Et tema ei kavatse küll mingeid mähkmeid vahetama hakata, ta on ju mees. Mis mõttes nagu? Mis ajast mehed lapse kasvatamisel kõrvaltvaataja rollis on? Ta on ju isa ja sellega kaasnevad tõesti ka teatud kohustused.

Mees ütles, et mähkmeid haisevad ja üleüldse andis mulle läbi lillede teada, et kõik sellised asjad on minu kanda ja tema siis hoolitseb selle eest, et lapsel riided seljas, katus pea kohal ja kui rinnapiima enam ei võta, siis toit ka laual. 

Ma olen hämmingus ja muidugi ka ärritunud. Kas see on siis normaalne, et mehed ei pea üldse beebi eest hoolitsema ja naine olgu koguaeg magamata, väsinud, kurnatud, kõndiv zombi noh... 

Neiu on meil kolmekuune nüüd ja ongi ikka nii, et mees pole ühte mähet ka vahetanud ja kui ma julgen seda teemat taas tõstatada, siis viimasel korral lõppes asi üldse sellega, et ta võttis laualt autovõtmed ja astus sõnagi lausumata uksest välja. Paar tundi hiljem tuli muidugi tagasi, lillekimp käes ja vabandas oma käitumise pärast. Aga vot ei vaheta mähkmeid, tee või tina.

Ta armastab mind, ma tean seda ja mina armastan teda ka. Aga! Ma olen temas pettunud ja ma ei saa sellest temaga ise rääkida, sest ma ei taha, et ta jälle uksest välja astuks."