FOTOD: MARI METSALLIK sai vaatamata koroonale oma unistuste pulmad

Mari abikaasaks on Kuuba päritolu Fabian Arocha, kes tegelikult veel mõned kuud tagasi ei saanud Kuubalt tagasi Eestisse, et olla koos oma naise ja tütrega. Pärast mitmeid kuid kestnud raskusi õnnestus aga Maril ja Fabianil taas teineteise embusesse saada ja peagi pidas paar maha ka pulmad. Mari, kes nüüd kannab nime Mari Arocha Albial, pani emotsiooniderohke pulmapäeva kirja blogisse.  "Kuidas panna sõnadesse seda tunnet, kui su elu kõige suurem unistus on täitunud? Miski, millest oled unistanud ja mida nii väga lootnud juba pisikese tüdrukuna? Ja kui see siis ükskord täitub ja veel paremini, kui unistada suudaks, siis olengi lihtsalt sõnatuks jäänud. Ma olen abielus maailma parima mehega. Oma elu armastusega. Mehega, kelles on koos absoluutselt kõik parimad omadused, mida ühes inimeses ette kujutada võiks. Me planeerisime vaikset registreerimist kahekesi. Mu mees arvas, et ma tahan suurt ja uhket pulma, sest sellest olen ma ju alati unistanud. Aga ma ütlesin, et ma olen unistanud abielust, mitte pulmadest. Seega me otsustasime registreerida kahekesi ning tähistada seda päeva vaikselt koos sõprade ja perega. Kuna me planeerime edaspidi kindlasti ka kiriklikult oma abielu laulatada, siis saab ka suurema peo korraldada, mida mu mees samuti juba päris detailselt planeerinud on. See on lihtsalt nii ilus, kuna kui me kohtusime, ei uskunud ta abielusse ning uskus, et tema küll kunagi ei abiellu. See, kui palju on ta muutunud, on täielik ime. See, mis paberimajandust ja bürokraatiat me läbisime, et jõuda sellesse punkti, on uskumatu. Meie teekond koos on algusest peale olnud täis täielikke imesid. Kõik lihtsalt laheneb, ükskõik kui võimatu olukord olla võib. PS! Sõrmused!! Me mõlemad soovisime hästi klassikalist kuldsõrmust. Ma usun, et abielusõrmus peaks oleks ilma kivide ja kaunistusteta. Ja me saime kõige erilisemad, hindamatud sõrmused, mida ette kujutada saaks! See oli minu vanemate pulmakink ... . Nad kinkisid meile oma abielusõrmused! Me käisime neid kullassepa juures parajaks tegemas ja lihvimas, et oleksid nagu uued. Minu ema ütles sõrmuseid üle andes “need on meid nii hästi teeninud ja teenigu nüüd teid sama hästi”." Loe ka Mari blogist siin. [caption id="attachment_3073961" align="alignnone" width="426"] Foto: pildid: Roosi Sõsa[/caption]