SPORDIENNUSTUSE JUHT VLADIMIR DRATŠJOV avaldas eduka panustamise põhitõed

"Selleks, et mäng oleks niiöelda aus mõlema poole vastu, peab sellises formaadis mängimist kuidagi poolte vahel kinnitama. Üldiselt on selleks kinnituseks ühe poole lubadus maksta, juhul kui teine pool võidab ning siis vastapoolelt omakorda lubadus loobuda nõudest oma rahale, juhul, kui tema poolt panustatud pool ei peaks oma (ja panustaja) eesmärki saavutama," rääkis Vladimir. Koefitsendi ja mängus osalevate poolte olulise poole pealt toob OlyBeti spordiennustuse juht välja selle, et koefitsient tähendab tõenäosuse pöördväärtust. "Viimane omakorda eeldab, et ühe väärtuse kasvades, teine kahaneb pöördvõrdeliselt. Just selline seos on koefitsiendi ja tõenäosuse vahel. Mida suurem tõenäosus võiduks (näiteks 90%), seda madalam on koefitsient (eelneva näite puhul 1.11). Vastunäiteks, mida väiksem on tõenäosus (näiteks 5%), seda suurem on koefitsient (eelneva näite puhul 20). Mängija/panustaja igakordne õigus on valida endale sobiv koefitsient (võidu tõenäosus) ja sellele vastav rahasumma, millega soovitakse mängus või sündmuses riskida. Asjaolu, et kihlvedude vahel on alati üks neutraalne pool (kihlveokontor), muudab mängu mõneski mõttes mängija jaoks lihtsamaks ja selgemaks, sest selliselt mängib panustaja laias laastus enda (teadmiste) poolt ja iseenda (teadmatuse) vastu. Vahest see aspekt ongi panuststamise puhul kõige intrigeerivam ja kaasakiskuvam. Seda just sellepärast, et erinevalt näiteks kasiinomängudest, ei määra võidu tõenäosust ära mitte juhunumbrite generaator ega krupjee, vaid justnimelt panustaja teadmised sellest sfäärist, mida ta panustab. Nimetatud väidet on üsna kerge arusaadavalt illustreerida elulise näite abil. Võtame näiteks peatselt toimuva Eurovisiooni finaalvõistlust ja üldist arusaama sellest, kes võiks seal olla võitjasoosik ning kellel kõigi eelduste kohaselt seal väga hästi ei peaks minema. Alustades oma jutuga veidi kaugemalt, tuleks esmalt ära märkida, et Eurovisioon on tänapäeval hääletuse mõttes üsna poliitiline üritus ja paremini läheb neil, kellel on rohkem “sõpru” või vahest veel parem, kellel on rohkem “hõimlasi”. Mida see sisuliselt tähendab? Esmajoones seda, et kui näiteks Venemaal ja Portugalil on võrdselt head laulud, siis reaales elus võidab suure tõenäosusega pika puuga Venemaa, vaene Portugal aga ei pruugi samal võistlusel isegi esikolmikusse mahtuda. See on hea näide esimesest, mängu välisest aspektist, mille teadmine võib avada ukse järgmise eduka teadmise juurde või vastaspoolelt, osutuda lihtsalt mängijale hukatuslikuks. Minnes edasi konkreetsemaks, võtame näite, mille najal saame teadmiste astme määrata must-valgeks. Selleks võtame Eesti esikeksperdi ja Eurovisiooni isa Juhan Paadami ning temale oponeerivaks konkurendiks Alice’I imedemaalt. Lihtsustamise mõttes piirame veel valiku ära sellega, et Alice pole varem Eurovisioonist midagi kuulnud ega mitte midagi peale imedemaal elavate kõvermuusikute esitluses mängitavat kriginat oma kõrvadega kunagi kuulnud. Juba käesoleval hetkel on lugejale üsna ilmne, et Alice’i veidi kõverdatud kuulmisaparaat ei suuda esimese korra pealt edukalt navigeerida 39 erineva esineja vahel ning veel vähem suudab ta arvesse võtta kõiki taustal aset leidvaid sündmusi, mis võiks ära määrata võistluse saatuse. Eelnevast jutust kiirkokkuvõtet tehes, saame alla joonida esimese järelduse: Juhan Paadam on suure tõenäosusega märksa parem Eurovisiooni panustaja, kui talle meie näites oponeeriv Alice Imedemaalt. Kuid see väide ei ole lõplik ega ega ettemääratletult kindel, sest ka selles tõenäosuste ja 39 võistleja rägastikus on väga suur osa õnnel, teatmatutel (ka Juhan Padamile) asjaoludel ning mistahes muudel välimäärjatel. Päriselus, tehes teatud üldistusi, kõik, mida me saame öelda, on see, et suure tõenäosusega on Juhan Paadam kümnele järjestikusele Eurovisiooni lõppvõistlusele panustades mitmekordselt edukam, kui Alice samas tegevuses. Ilmselt poleks siinkohal liigne lisada, et sellist üldistust tehes, oleks Juhan “pea igakordselt” (!) olulisem edukam sellises tegevuses, kui mistahes Mati Tamm või Katrin Kask." Olulised järeldused: 1) Mängulise naudingu saamiseks on panustamise puhul mõtekas alati valida need sündmused, millest on panustajal hea kogemuslik ülevaade/teadmine 2) Ei tasu arvata, et panustamine on iseenesestmõistetavalt lihtne, edu määrab ära kombinatsioon teadmistest, õnnest ja asjaoludest, mis pole panustajale kunagi lõplikult teada 3) Panustamisest osavõtt ei ole ühekordne tegevus, sest edukam on õnnefaktoritest tingitud variatsioone vähendada korduvpanustamise läbi. Lisaks eelnevale tasub muidugi alati meeles pidada seda, et suur osa inimestest ei ole ei Juhan Paadam Eurovisiooni alal ega ka Lionel Messi jalgpalli alal. See ei tähenda, et muidugi seda, et tavamängijal ei ole lootust võita, seda kindlasti mitte! Kuid oluline on aru saada nüansist, et üldjoontes väga suured koefitsiendid tihti ei võida (sest nendele vastanduvad tõenäosused on väga väiksed) ning vahel võivad kaotada väga suure tõenäosusega võitvad, madalad koefitsiendid. Just see teeb ennustuste tegemise intrigeerivaks ning kaasa haaravaks.Nagu me teame, on Eurovisiooni võitnud omal ajal ka Eesti, seda aga olukorrast, kus mitte keegi seda ei oodanud (ka Juhan Paadam mitte).