TALLINNA ELIITKOOLIS ÕPPIV laps käis salaja koolis

TALLINNA ELIITKOOLIS ÕPPIV laps käis salaja koolis

“Elu eliitkoolis on stressirohke. Huviringidest oleme loobunud, sest õppida on väga palju. Koolipäev saab läbi ja siis kohe koju õppima. On päevi, kus laps alustab õppimist kohe koolist koju jõudes umbes kell 17 ja seda kuni südaööni. Haigeks ei tohi jääda, sest siis ei saa enam ree peale,” räägib Buduaarile ühes Tallinna eliitkoolis õppiva 8. klassi õpilase ema. Õppetempo on nii suur, et laste suurim hirm on haigeksjäämine ja sellest tekkivad teadmiste lüngad. 

Kui tavaliselt otsivad lapsed põhjuseid, miks mitte kooli minna, siis selles peres on vastupidi. Melani, kes käib 8. klassis, keeldub iga hinna eest koju jääma ja varjab vanemate eest haigusnähtusid, sest ta teab, et iga puudutud päev tähendab kas lisatööd või kehvemaid hindeid. “Neil on koolis nii nagu ülikoolis, et väga palju õpetatakse asju just tunnis, õppetöö ei käi ainult õpiku järgi. See tähendab, et kui puudud, siis jääb osa infot sul kätte saamata. Klassikaaslastel pole ka aega tunde ümber jutustada, sest igaüks on iseenda eest väljas ja vaja on oma kodutöödega ühele poole saada,” räägib Melani ema.

Kui Melani paari nädala eest haigeks jäi, oli see teismelise jaoks tõeline katastroof. “Ta ütles, et läheb igal juhul kooli ja tal on ükskõik, et ta on haige. Palavik oli ligi 39, aga saime selle rohtudega ikka allapoole,” meenutab ema. “Jätsin haige lapse koju koos juhtnööridega, kuidas end ravida ja läksin ise tööle. Tegu pole ju väikelapsega, et peaks kõrval istuma. Esimesed kaks päeva ei osanud ka midagi kahtlustada, sest töölt koju tulles oli laps ilusti voodis ja magas. Kolmandal päeval aga selgus, et laps on 38,5-kraadise palavikuga kooli läinud,” räägib ema. “Asi tuli välja nii, et läksin päeval ootamatult koju teda vaatama ja last ei olnud kodus. Mingi sisetunne ütles, et vaata e-kooli ja seal ei olnud puudumisi kirjas juba esmaspäevast alates. Pilt oli selge – ta oli kooli läinud. Varsti astus laps uksest sisse, koolikott õlal ja ise näost punane. Kraadisin ja palavik ol 38,5,” räägib ema ja ütleb, et on juba ühe teismelise suureks kasvatanud ning on harjunud sellega, et teismelised sõna ei kuula. “Aga see, millist hirmu tunneb tänapäeva koolilaps halbade hinnete ees ja selle ees, et haige olla ei tohi, paneb mind tõsiselt mõtlema, et kas seda kõike on vaja laste tervise arvelt.”

Laste koormus on tihti suurem kui töötava inimese koormus, sest keskmiselt 7,5-tunnisele koolipäevale järgneb neli-viis tundi õppimist kodus. Lastel puudub võimalus end hobide ja puhkusega tasakaalus hoida, sest selleks pole aega ega võimalust. “Kogu kooli filosoofia on see, et õppetöö ajast reisida ei tohi ja haige olla ei tohi, hobidega tegelema ei pea ja iga vaba aeg tuleks õppida ning vaheaeg on suuremate kooliprojektide tegemiseks, kohustusliku kirjanduse lugemiseks ja täiendavat harjutamist vajavate peatükkide õppimiseks.” Ka alanud vaheajaks anti palju õppida, kuigi haridusseadus näeb ette, et vaheaeg peab olema lastele puhkuseks. “Sama on ka koolitundide arvuga – ette on nähtud selles vanuses kuni 32 koolitundi nädalas, aga minu lapse klassis on 36 tundi. Lapsi treenitakse nagu palgasõdureid ja teha polegi muud, kui sellega leppida või kooli vahetada. Kui lähed kuskile kaebama, siis kannatab ju laps,” on ema nõutu. 

Kas ema plaanib panna lapse teise kooli? “Pigem mitte, sest kõik sõbrad ju siin klassis ja muidu on sisekliima tore ja sõbralik. Iseenesest on väga hea, kui laps kasvab koos selliste sõpradega, kellele meeldib õppida.” Pealegi pole laps mingil juhul nõus kehvemasse kooli minema, ta armastab oma kooli ning ema sõnul saab koolis hästi hakkama.

Ema ütleb, et käis ise kunagi samas koolis ja see, milliseks on täna eliitkoolide õppemaht ja -koormus kasvanud, ei ole võrreldav sellega, mis oli samas koolis 25 aastat tagasi.

 

Millised on sinu kogemused tänapäeva eliitkoolis õppimisega?