TOHOH! HOOPIS SEE NAINE saab Eesti uueks presidendiks?

5 kommentaari
TOHOH! HOOPIS SEE NAINE saab Eesti uueks presidendiks?

Eelmisel nädalavahetusel jäi Eesti Vabariigi uus president valimata ning see tähendas ühtlasi ka seda, et üles tuli seada uued kandidaadid. Eesti Riigikogu fraktsioonide juhid kutsusid presidendiks kandideerima Kersti Kaljulaidi. Tegu oli tõelise üllatusega, sest avalikkusele ei ole tegu just tuttava isikuga.

Eelmisel nädalavahetusel jäi Eesti Vabariigi uus president valimata ning see tähendas ühtlasi ka seda, et üles tuli seada uued kandidaadid. Eesti Riigikogu fraktsioonide juhid kutsusid presidendiks kandideerima Kersti Kaljulaidi. Tegu oli tõelise üllatusega, sest avalikkusele ei ole tegu just tuttava isikuga.

Seitsmesed käisid uurimas, kuidas sellise otsuseni jõuti.

Riigikogu esimees Eiki Nestor tunnistab, et Kersti Kaljulaid on tõepoolest see naine, kellele on tehtud ettepanek olla kandidaat Eesti Vabariigi presidendi ametikohale 3. oktoobril Riigikogus toimuvatel valimistel.

Kersti tõdeb, et on tekkinud reaalne võimalus, et kõik riigikogu fraktsioonid tahavad mõelda sellele, et just tema võiks kandideerida presidendi ametikohale. “Kohtumised leiavad aset juba lähiajal ja see on väga keeruline otsus, vastutus on meeletu ja ma võtan selle. Minu eest räägivad ainult minu varasemad artiklid ja ma olen Eesti üle väga uhke ning tahaksin, et ka teised saaksid ennast uhkena tunda.”

Allpool saad Kersti kohta lugeda lähemalt:

Kersti Kaljulaid on sündinud 1969. aastal Tartus. Ta on Euroopa Kontrollikoja liige, nelja lapse ema ning tema vend Raimond Kaljulaid on Põhja-Tallinna linnaosa vanem. Aastal 1992 lõpetas ta Tartu Ülikooli bioloogina ning aastal 2001 sai Tartu Ülikoolist kutsemagistri kraadi (MBA) ärijuhtimises. Aastatel 1998-1999 töötas ta Hansapank Markets’is investeerimispanganduse projektijuhina. Aastal 1999 töötas Kaljulaid Eesti peaministri majandusnõunikuna.

1999. aastal asus Kersti Kaljulaid tööle Eesti peaministri majandusnõunikuna. Tema ülesannete hulka kuulus peaministri büroo, Eesti Panga, rahandusministeeriumi ja suurima eelarvega ministeeriumide töö kooskõlastamine, samuti suhete koordineerimine Rahvusvahelise Valuutafondi ja teiste mitmepoolsete finantsasutustega (Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, Põhjamaade Investeerimispank, Maailmapank). Ta osales koos rahandusministri ja sotsiaalministriga pensionireformi ettevalmistamisel ning nõustas peaministrit iga-aastastel ministritega peetavatel eelarveläbirääkimistel.

2002. aasta veebruaris nimetati Kersti Kaljulaid Eesti Energia AS Iru elektrijaama juhtimisarvestuse osakonna juhatajaks ning 2002. aasta septembris sama ettevõtte direktoriks.

Kersti Kaljulaid esindas valitsust Eesti Geenivaramu nõukogus EGV asutamisest kuni siirdumiseni tööle Euroopa Kontrollikotta. 2002–2004 oli ta üks Kuku raadio Keskpäevatunni saatejuhtidest.

Aastatel 2001-2004 kuulus Kersti Isamaaliitu, ent valimistel ta ei osalenud. Alates 2004. aasta maikuust töötab ta Euroopa Kontrollikojas ning alates 2011. aastast on ta ühtlasi ka Tartu Ülikooli nõukogu esimees.  

Allikas: eca.europa.eu