Reklaam sulgub sekundi pärast

USKUMATU! VANURITE TERROR ÜHISTRANSPORDIS võtab aina suuremaid mõõtmeid?

Vanematele inimestele tuleb ühistranspordis istekohta pakkuda! Kes meist poleks seda lauset kuulnud? Eks igaükes teab ise, kas ta antud põhimõttest kinni peab või mitte. Paraku tundub Facebook’i grupis “Märgatud24 Tartus” tehtud postituste põhjal, et nii mõnigi vanem inimene suhtub sellesse küsimusse täie tõsidusega. Näib, justkui hakkaks pensioniealised inimesed vaikselt ühistranspordis võimu haarama.

Vanematele inimestele tuleb ühistranspordis istekohta pakkuda! Kes meist poleks seda lauset kuulnud? Eks igaükes teab ise, kas ta antud põhimõttest kinni peab või mitte. Paraku tundub Facebook’i grupis “Märgatud24 Tartus” tehtud postituste põhjal, et nii mõnigi vanem inimene suhtub sellesse küsimusse täie tõsidusega. Näib, justkui hakkaks pensioniealised inimesed vaikselt ühistranspordis võimu haarama.

Kõnealusted postitused on saanud väga populaarseks ning paljud inimesed jagavad nende all isiklikke kogemusi turtsakate vanainimestega.

Murelik ema pani kirja alloleva loo:

“Tere Tartu rahvas, kes kasutavad meie armsaid busse linnas. Kas meie kallid vanemad kodanikud on ennast liiga kõrgele tõstnud? 

Lugu jägmine. Sõitsin 4-aastase tütrega hommikul haiglast bussiga koju. Tütar oli saanud just kaks süsti, tundis ennast väga halvasti ning võis igal hetkel minestada (kardab paaniliselt süste). Lasin tütre bussis istuma, ise seisin kõrval, hoidsin tal silma peal. Buss ei olnud ääreni täis, nii mõnigi koht oli vaba. Järgmises peatuses tuli peale üks vanem daam koos enda sama vana sõbrannaga. Istuma nad ei läinud, vaid seisid meie kõrval. Hetke pärast ütles üks nendest mulle, et kas vanemaid inimesi ei peagi tänapäeval istuma laskma või olete enda tütart valesti kasvatanud? Ausalt öeldes ei osanud ma alguses midagi öelda, kuid jäin rahulikuks ning seletasin viisakalt situatsiooni ära, miks tütar võiks istuda. Selle peale hakkas daam mind süüdistama vales kasvatuses ning käskis tütre võtta sülle, kuna vanematel inimestel on õigus istuda. Ma ei ole konfliktne inimene, seega ei vastanud ma talle, võtsin lapse ning otsisime uue koha teisel pool bussi. Peale seda kuulsin aga vanemaid daame üle bussi vene keeles rääkides, kuidas mina olen üks lits, kellele on laps taha tehtud ja nüüd olen üksik lapsevanem ja ei oska last kasvatada. Siin tahaksin küsida Teie arvamust, mida oleksite Teie sellises olukorras teinud? Kas tõesti on selline käitumine daamide poolt õigustatud? Kena päeva!” 

Mõne aja pärast järgnes esimesele juhtumile juba teine sarnane lugu: 

“Kirjutaksin ka ühe sarnase loo Tartu bussist. See oli mõned nädalad tagasi, kui sõitsin bussiga ajal, kui üldiselt lõpeb algkooli lastel kool ning nad sõidavad koju. Bussis oli 3 tüdrukut, umbes nii 1-2 klassi lapsed. Istusid neljakohalises kohas, üks koht oli vaba. Bussi sisenes vana naine, kes seisis kaks peatust laste kõrval, kui järsku hakkas räuskama, et tema on vana, miks ta peab seisma ning noored lapsed istuvad, kes peaksid olema saanud istuda juba koolis ning peaksid jõudma seisma, ise nii noored ju jne. Lapsed muidugi midagi vastu ei osanud öelda, pisikesed ka ju. Tulid nemad kõik kolmekesi püsti, vana naine võttis mõnusalt koha sisse sinna, pani ka enda kotid kõrvalistmele laiutama. Keegi bussisolijatest häält alguses ei teinud, kuid siis astus ligi üks noorem mees, tundus nagu tudeng, ning mainis naisele, et mis õigusega ta lapsed minema ajas. Naine muidugi hakkas end õigustama, et tema on väsinud ja vana ja kotid on rasked, eks otsigu endale uued kohad, piisavalt noored ju, et bussis ringi käia sõidu ajal. Noormees seletas naisele ära, et laps on laps ja alati ei pruugi nad jõuda ennast kinni hoida sõitvas bussis ning lahkus naise juurest, kui too hakkas virisema, mis õigusega tuleb tema temaga õiendama. Tahaksin siinkohal mainida, et ma tean täpselt, kui rasked on koolilaste kotid. Need tõesti kaaluvad palju ning nad lihtsalt ei jõua kanda seda koormat – sõitev buss, järsud pidurdused, kurvid, raske koolikott. Kotid kaaluvad rohkem kui lapsed ise. Sellest ma lõpuks aru ei saanudki, miks ta ei istunud siis laste kõrvale, vabale kohale. Kas kotid vajasid nii väga istekohta?” 

Kindlasti pole sellised juhtumid ka teiste linnade elanikele võõrad. Kui ka sinul on mõni sarnane kogemus, siis jaga seda teistega allolevas kommentaariumis. 

Eelnevaid postitusi ja neile järgnenud kommentaare saad lugeda SIIT.

Buduaar.ee