MOOD EDASTAB SÕNUMEID: saa teada, milliseid!

Moeloojad Riina Põldroos, Aldo Järvsoo ja Ketlin Bachmann kevadisel Tallinn Fashion Weekil / Foto: Henri-Kristian Kirsip

Buduaari ajakiri

Meisi Volt

Kui ajad on keerulised, tekib küsimus, kas mood ja see, mida kanname, on üldse nii oluline. Kuigi on seisukohti, et sõjaajal moest rääkimine on tabu, siis tegelikkuses on see miski, mis annab lohutust, aga toimib ka sõnumite edastajana.

Kõige eredamalt mäletame ehk president Kersti Kaljulaidi 2019. aastal kantud brändi Muhoov pusa, mis teatas Jüri Ratase teise valitsuse liikmete ametivande andmise istungil, et „sõna on vaba”. Selle kandmisega soovis ta toetust avaldada ajakirjandus- ja sõnavabadusele teatades, et sõnavabadusega kaasneb ka vastutus ning me ei tohiks kunagi üksteist alandada, hoolimata sellest, et erinevaid isiksusi oma arvamustega on alati vaja. Muide, seda legendaarset pusa saab ka praegu Muhoovi lehelt 45 euroga soetada.

Foto: Muhoov

Presidendi rõivavalikud

Kaljulaid on kandnud ka muid ametikohuseid täites ja visiite tehes sündmust toetavaid rõivaid. Ka 24. veebruari vastuvõttudel riietus ta alati mõne maakonna rahvariietesse, aga näiteks 2018. aastal ametlikul visiidil Aafrikasse, kandis ta rõivastust, mis avaldas lugupidamist kohalikule kultuurile. Riigipea violetne kleit oli valmistatud Aafrikast pärit kangast ning kleidi valmistas stilist ja moelooja Anu Lensment. Muide, kanga valis Kaljulaid ise Rwanda turult. Ka selline rõivavalik on sõnum, mis kannab endas austusavaldust ja lugupidamist.

Foto: Presidendi Kantselei

Sõnumid nii käekottide kui rõivastuse abil

Praegu näeb ka Briti kuningliku pere liikmeid kandmas tähendusrikkaid rõivaid. Kuninganna Elizabeth II, Cambridge’i hertsoginna Catherine ning omal ajal ka printsess Diana on kujunenud tõelisteks moeikoonideks, olles kantud teatud reeglitest ja sõnumitest. Nende seljas olevad esemed on alatihti seotud traditsioonide ja ajaga välja kujunenud praktilise vajadusega.

Kas oled märganud, et kuninganna Elizabeth II kannab mõnuga erksavärvilisi kostüüme? Selle põhjuseks ei ole aga niisama tema armastus värvide vastu, vaid on oluline, et ta paistaks rahvamasside seas silma, olgu siis tavainimese, kes teda nii väga näha soovib või turvameeskonna jaoks. 2019. aastal USA president Donald Trumpiga kohtudes kandis kuninganna aga tiaarat, mida kaunistavad rubiinid on kingitus Myanmari (varasemalt teada kui Burma) inimestelt, olles kaitsvaks sümboliks haiguste ja kurja eest. Sosistatakse, et see polnud tema poolt juhuslik valik, aga ametlikku kinnitust sellele loomulikult ei ole.

Foto: 123rf

Elizabeth II saadab ka oma meeskonnale käekotiga sõnumeid. Kui kuninganna liigutab oma käekoti tavapäraselt kohalt vasakult käelt paremale, siis annab ta sellega märku, et ta soovib kellegagi kõneledes vestlusega ühele poole saada. Kui ta aga käekoti põrandale toetab, siis on see sõnum sellest, et ta tuleb ebamugavast olukorrast kiirelt päästa. Kui kuninganna aga õhtusöögil olles kotikese lauale toetab, tähendab see seda, et sündmus võiks lähima viie minuti jooksul läbi saada.

Lisaks on teada, et ka Cambridge’i hertsoginna Catherine mantlitel on oma tähendus. Kuninglik etikett näeb ette, et kõige välimise rõivakihi eemaldamine avalikkuse ees pole sugugi daamile kohane tegevus, seega peab naine nii kaua mantlit kandma, kuni lõpuks privaatse koha leiab. Lisaks avaldab Catherine ka visiitidel erinevatesse riikidesse lugupidamist kohaliku kultuuri vastu, kandes tihti lipuvärvides rõivaid või viidates mõne muu elemendiga oma rõivastuses kohalikele tavadele.

Mood sõja ajal

Kuidas on aga trendidega sõjaajal? Kui selle aasta 24.veebruaril algas sõda Ukrainas, poleks kohe osanud keegi arvata, et mõne ajaga kujuneb Ukraina lipu värvide kandmine justkui rahu sümboliks, soovides edastada vägivalla- ja sõjavastast sõnumit. Ei läinud kaua, kui poliitikud rinnas solidaarsuse märgiks lipivärvides prosse kandma hakkasid ning ka disainerid ja stilistid moelavadele erksates kollase ja sinise toonides komplekte saatmist alustasid. Kohalikuks hitiks sai ka „mutin on punn” sõnumiga ning üleilmseks sensatsiooniks Ukraina sõduri poolt öeldud legendaarsete sõnadega „Russian warship idi na*ui” lausega igasuguste erinevate disainidega särgid.

Ukrainas toimuv on inspireerinud ka disainereid. Pariisi moenädalal esitles Balenciaga oma disaini hämaras ruumis justkui keset tormi, saatmas sünge klassikaline ja techno-muusika. Moemaja loovjuht Demna Gvasalia selgitas, et talle tuletab Ukraina sõda meelde valusaid mälestusi, kui ta ise ligikaudu 30 aastat tagasi Gruusiast põgenema pidi.

Lein ja poolehoid moenädalal

Ka kevadisel Tallinn Fashion Weekil oma loomingut esitlenud Aldo Järvsoo pani muidu helgesse pruudikollektsiooni pisut leina, tuues lavale mustades kleitides pruudid. Kui Venemaa Ukrainasse vägivaldselt sisse tungis, otsustas moelooja, et ka lesed võivad pruudid olla, lihtsalt ilma meesteta. Järvsoo sõnul võivad ka lesed omale ilusaid rõivaid ihata.

Aldo Järvsoo looming / Foto: Erlend Štaub

Moelooja Ketlin Bachmann tervitas pärast moenädala etendust publikut, kandes ühes kõrvas kollast ja teises sinist disainer Tanel Veenre kõrvarõngast tema Comet seeriast. Viiteid Ukraina toetusele leidus publiku seas nii Pariisi kui Tallinna moenädal. Näiteks ajakirjanik Stella K. Wadowsky näitas Tallinnas oma suurt armastust kimonote vastu, aga ka solidaarsust ukraina rahvale, kandes erkkollase kimono all sinist kleiti. Rõivastel on tõesti mõju, ükskõik, kas neid esitleb disainer, kannab moehuviline või president ja kuningliku perekonna liige, kellele on kogu maailma pilgud suunatud.

Stella K. Wadowsky / Foto: Erlend Štaub