Narkomaania – aina rohkem kimbutab see õudne haigus naisi!

31 kommentaar
Narkomaania – aina rohkem kimbutab see õudne haigus naisi!

Narkomaania on tõsine mure, seda ka meie endi väikeses riigis. Hiljuti lugesin EMCDDA (The European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction) kodulehte, kust sain palju uut informatsiooni. Buduaari lugejateni otsustasin tuua ühe teemadest, nimelt on suur tõenäosus, et varsti on naisnarkomaane rohkem kui meesnarkomaane. Seda väga mitmetel põhjustel, mis on allolevas tekstis ära mainitud, loodetavasti saate ka teie sellest loost natuke abi!

Narkomaania on tõsine mure, seda ka meie endi väikeses riigis. Hiljuti lugesin EMCDDA (The European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction) kodulehte, kust sain palju uut informatsiooni. Buduaari lugejateni otsustasin tuua ühe teemadest, nimelt on suur tõenäosus, et varsti on naisnarkomaane rohkem kui meesnarkomaane. Seda väga mitmetel põhjustel, mis on allolevas tekstis ära mainitud, loodetavasti saate ka teie sellest loost natuke abi!

Naised ning soolised probleemid narkomaanias:

Mõista meeste ja naiste erinevusi narkokasutuses on Euroopa riikides väga oluline kriteerium! Üle veerandi inimestest Euroopas, kes tarvitavad illegaalseid aineid, moodustavad just naised. Tervelt viiest patsiendist neli, kes astuvad võõrutuskliinikusse, on naisterahvad, iga viies surm, mis on seotud narkootikumidega, on naised! EMCDDA on uurinud tervelt 14 aastat soolisi erinevusi narkomaanide seas.

Samuti on EMCDDA ära toonud kurva tõe: viimase 10 aasta jooksul on suurenenud naisohvrite arv, keda on seksuaalselt ära kasutatud. Andmed põhinevad uuringutel, mis on läbi viidud 20-nes EL riigis, enam kui 20 % naistest on kogenud seksuaalset vägivalda, enamik neist olid sel hetkel narko- või alkoholijoobes.

Suurema osa narkootikumide kasutajatest EL riikides moodustavad siiski mehed, kuid on ohtlikke märke sellest, et see piir hakkab kokku tõmbuma ning aina rohkem lisandub naisnarkomaane. ESPAD uuringud on näidanud, et tutvust narkootiliste ainetega teevad esimestena siiski naisterahvad, seda juba põhikoolis.

Teadlased on veendunud, et uurijad ja oma ala professionaalid peaksid narkootikumide kasutajate seas arvestama nende sugu. See aitaks politseil narkodiileritele lähemale jõuda ning kiiremini jälile jõuda võimalikule narkoärile.

Emade pihtimused, kelle lapsed on narkomaanid:

Emad peavad taluma mitmeid erinevaid probleeme, kui nende enda laps on narkomaan. Nad on stressis ning mures, sest tihtipeale on küll kahtlus, aga kinnitust sellele ei ole. Miks? Põhjus on lihtne – paljud vanemad ei tea narkomaani tunnuseid! See omakorda võib tekitada järgmise mure: nad hakkavad eitama probleemi, soovides uskuda, et nende laps ei tarbi mõnuaineid.

„Ma vaatan tagasi ja mõtlen, et kui loll ma pidin olema! Ma tõesti ei teadnud narkootikumidest praktiliselt midagi, minu generatsioonile oli see tabuteema..!“
Ema Lätist, kelle tütar on narkomaan.

„Minu tütar hakkas mu peale karjuma, täiesti ilma põhjuseta… Hiljem helistas ainult siis, kui tahtis raha… Ta nimetas mind õudsete nimetustega ning ähvardas mind, ma ei suutnud uskuda, et see on minu tütar! Näiteks ühel korral ütles, et soovib, et mul oleks vähk ja ma ära sureks!“
Ema Leedust.

…see ei lõppe isegi siis, kui sinu narkomaanist laps on kodust lahkunud:

„Mure oma lapse pärast saadab sind alati, see ei kao kuskile. Kus ta on? Mida ta teeb? Pärast kolme kuud, kui ei ole midagi temast kuulnud, hakkad mõtlema, kas ta on üldse enam… elus?“
Ema Inglismaalt.

Hooletusse jätmine ning füüsiline ja seksuaalne ärakasutamine:

Naisterahvastel, kes ei ole oma lapsepõlves vanemate poolt piisavalt tähelepanu saanud, on suurem tõenäosus kalduda narkootikumide lummusesse, kui neil, kellel oli lapsepõlves stabiilne kodu. Teine põhjus, mis viib naisi narkomaaniani, on lapsepõlves kogetud seksuaalvägivald.

„Ma kolisin üksi elama, kui olin kõigest 13-aastane, mul oli tunne, et kodus olles ei saanud ma mingit toetust, vihkasin üksi olla. Viskasin nuge seintesse ning jõin metsikult! Kõik oli halb… kõik… Minu keha elas väljaspool mind…Mu ema oli kogu aeg purupurjus… Nüüd ei usalda ma kedagi, ma küll tahaks, aga ei suuda. Ma ei suuda inimestega suhelda, ilma et ei oleks pilves, olen proovinud, kuid see on igav…“
31-aastane naine Portugalist.

„Mu elu on katastroof! Ma ei suutnud ei oma vanematele ega vennale, kes mind seksuaalselt ära kasutas, vastu seista. Minu vend vägistas mind aastaid, selle tagajärjel hakkasin alkoholi tarvitama juba 11-aastaselt, ma kartsin sellest rääkida…“
30-aastane naine Saksamaalt.

„Ma olen hoor, sest mind vägistasid 7 meest…ma võlgnesin diilerile metsiku summa raha ning ta saatis mulle karja mehi kaela, kes mind peksid ja korduvalt vägistasid. Õhtu saabudes jõudis mu mees koju, kes vihastas. Miks? Sest ta ei tundnud õhtusöögi lõhna, mille eest peksis mind jalaga kõhtu. Pärast seda sai minust hoor.“
Narkomaan Ungarist.

„Ma nägin, kuidas noortejõuk mu õe tappis, ta oli koos oma väikese lapsega. Ta proovis nende eest põgeneda, päästmaks oma last, kuid ei suutnud. Meil ei õnnestunud isegi lapse laipa kätte saada… Pärast seda kolisin Inglismaale, ma kannatasin rassismi all, olin kodutu. Hakkasin kohtuma ühe mehega, et kuskil elada, ta süstis heroiini, nii hakkasin seda tegema ka mina…“
Naine Somaaliast.

Kõik eelnevad lood ning andmed on pärit EMCDDA (The European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction) kodulehelt.

Tõlkis: Annika Ülejõe, Buduaar.ee toimetaja