7 HAMMASTEGA seotud müüti – kuidas siis tegelikult on?

5 kommentaari
7 HAMMASTEGA seotud müüti – kuidas siis tegelikult on?

Närid nätsu, see tähendab, et pole vaja hambaid pesta? Suuhügieeni kohta on ohtralt levimas erinevaid müüte. Buduaar palus dr Ištvan Lakatošil Pärnu Kesklinna hambakliinikust enim levinud väited ümber lükata või kinnitada, ikka selleks, et oma hammaste eest võimalikult teadlikult ja hästi hoolt kanda.

Närid nätsu, see tähendab, et pole vaja hambaid pesta? Suuhügieeni kohta on ohtralt levimas erinevaid müüte. Buduaar palus dr Ištvan Lakatošil Pärnu Kesklinna hambakliinikust enim levinud väited ümber lükata või kinnitada, ikka selleks, et oma hammaste eest võimalikult teadlikult ja hästi hoolt kanda.

Hambaarsti peaks külastama siis, kui hammastega tekib mõni probleem.

Hambaarsti peaks külastama vähemalt kord aastas, sest hambaauke on kergem ennetada, kui ravida. Võtame näiteks selle, et kui te ostate uue auto, siis ju käite teeninduses kord aastas. Ja hoiate seda ja pesete ka. Hammastega on sama lugu. Nende eest on vaja hoolitseda. Ennetus ja õige suuhügieen algab lapseeast.

Piimahammaste eest ei pea hoolitsema.

Piimahammaste eest tuleb hoolitseda, sest nendel on jäävhammastega sarnane struktuur ja anatoomia. Seda peavad eelkõige tegema lapse vanemad. Samuti võib tekkida kaaries, närvipõletik ja valu ning põletik juurt ümbritsevas luus. Kui lapsel on n-ö halvad hambad, siis on see enamasti kivi lapsevanema kapsaaeda. 

Piimahambad on ettevalmistus jäävhammaste tulekuks. Kui piimahambad ei ole terved, mõjutab see suuõõne mikrofloorat ja seega ka tulevaste jäävhammaste tervist. Seepärast peame juba varakult tekitama lapsel õiged suuhügieeni harjumused. Laste hambaravi on kuni 19. eluaastani kaetud Haigekassa poolt. 

Lapsevanema kohustus on hoolitseda selle eest, et laps käiks regulaarselt hambaarsti juures. Hambaarsti juurde kontrolli võib lapse tuua põhimõtteliselt kohe, kui hambad on lõikunud. Tihti tulevad lapsed esimest korda arstile 3–4aastaselt, kui on juba „augud” ja siis on koostöö lapsega raskem. Mida väiksem auk, seda vähem ebameeldiv on protseduur ning lapsel ei teki hirmu järgmise korra ees.

Kaaries on pärilik.

Kaaries ei ole pärilik, aga see on nakkushaigus, mida on võimalik õige toitumisega kontrolli all hoida. Kaaries on hambakoe lagunemine bakterite poolt tekitatud hapetest, mis tekivad söögi jääkide ja suhkrute lõhustamisest hamba pinnal.

Nõrgad hambad on pärilikud.

Jah, puudulik emailiteke ja puudulik dentiiniteke on harva esinevad pärilikud haigused. Mõlemad haigused võivad esineda nii piimahammaskonnas kui ka jäävhammaskonnas, mis põhjustab hammaste nõrkust, tundlikkust temperatuurile, rõhule ja kiiremat kulumist. 

Kui närid nätsu või sööd õuna, pole vaja hambaid pesta!

Vale. Need närimiskummid, mis sisaldavad ksülitooli, peatavad küll happerünnaku, kuid juba ligikaudu viie kuni kümne minuti pärast kaotab näts toime ja muudab suu bakteritele taas vastuvõtlikuks. Kindlasti ei asenda nätsu närimine hambapesu. Selleks et mehaaniliselt eemaldada hambakatt, on vaja kasutada nii hambaharja, -pastat kui ka -niiti. Viimast tuleks kasutada õhtul enne hammaste harjamist, sest hammaste vahele hari ei pääse ja enamasti hakkavad kaariest koguma hammaste külgmised pinnad.

Mida tugevamini hambaid pesed, seda puhtamaks need saad. 

Vale. Kui hambaid liiga tugevasti harjata, põhjustab see hambakaela piirkonnas emaili kulumist, igeme taandumist ja juurepaljastumist. See omakorda põhjustab hammaste liigtundlikkust. 

Hambaauku ei saa ennetada.

Saab. Hambaauku saab ennetada korraliku hügieeni, dieedi ja korralise hambaarsti külastamisega.