Kümme müüti toitumise kohta

Kümme müüti toitumise kohta

Tervisliku toitumisega on seotud mitmeid müüte. Alljärgnevalt on toodud neist 10, mida selgitab lähemalt või lükkab ümber spordiklubi Arctic Sport Club fitness juht Eve Reitalu.

Tervisliku toitumisega on seotud mitmeid müüte. Alljärgnevalt on toodud neist 10, mida selgitab lähemalt või lükkab ümber spordiklubi Arctic Sport Club fitness juht Eve Reitalu.

1. Lahjad tooted on tervislikumad.

Tegemist on tühipalja faktiga. See, et mõnes konkreetses tootes on vähem rasva, ei tee seda veel tervislikumaks. On mitmeid tooteid, mille rasvasisaldus võib küll mõnevõrra olla kõrgem, aga mõistlikes kogustes on need rasvad tervislikud, kuna need on vajalikud meie organismi toimimiseks. Näiteks sisaldavad merekalad omega-3 rasvhappeid, mis on meie kehale üliolulised. Samuti peituvad organismile vajalikud küllastumata rasvhapped avokaados, pähklites, seemnetes  ja taimsetes õlides. Näiteks lahjad jogurtid  sisaldavad sageli rohkem süsivesikuid kui suurema rasvasisaldusega sarnased tooted. Teades, et tarbimata jäänud süsivesikud, eriti õhtusel ajal, jäävad sageli organismi poolt kasutamata, ei saa me väita antud valiku tervislikkust. Omastatavas toidus on tähtis koht nii süsivesikutel, rasvadel kui ka valkudel ning nende tarbimine peab olema tasakaalus.

2. Organismi puhastusprotsessile ei ole hea kaasa aidata.
Tänapäeva maailmas ei söö inimesed alati tervislikult, vaid tarbivad ka kiirtoitu ja alkoholi. Selline toitumisharjumus jätab aga kehasse jälje. Keha ei kogu endasse kahjulikke aineid, vaid neutraliseerib need kahjututeks ja eemaldab need. Neerud, maks, nahk ja kopsud täidavad organismi puhastaja ülesandeid, kuid tänapäeval vajavad nad lisatuge. On vahendeid, mis keha puhastusprotsessile kaasa aitavad, nagu näiteks looduslikud karboniseeritud mineraalveed. Näiteks Gruusiast pärit vulkaanilise päritoluga Borjomis on Eestis saadavalolevatest mineraalvetest kõige rohkem kasulikke bikarbonaate – kuni 3880 mg liitri kohta.

3. Pigem tasub süüa tihti ja väikestes kogustes.
Mõnede inimeste jaoks, kes selle reegli järgi toimivad, näksivad tunni paari tagant tundmata kunagi nälga. Näljatunne aga näitab, et keha vajab energiat ja on aeg süüa. Täiskõhu tunne annab samas aga märku, et söödud on piisavalt ja rohkem tarbida ei oleks vaja. Iga inimese söömisharjumused ja –sagedus on väga individuaalsed ning see sõltub lisaks ka vanusest, soost, füüsilisest aktiivsusest ja ka viimasest tarbitud toidu kogusest ja omastatud energia hulgast. Pikemad kui 4-5 tunnised pausid söögikordade vahel pole just kõige paremad, sest need omakorda aeglustavad ainevahetust. Väikeste koguste söömine on ebatäpne suunis, mis ei arvesta organismi vajadusi. Näiteks koosolekul laual olevad küpsised, kommid vms, mille järgi käsi sageli sirutub, ei ole kvaliteetne vahepala ega toidukord. Sellisel juhul tasuks alati mõelda, kas vajan või tahan seda snäkki. Viimase vastuse puhul võiks „hõrgutis“ jääda teie poolt puutumatuks. Sama mõtlemine võiks kehtida ka pidulauas, õhtuste söögikordade jne puhul. Teadvustatud söömine ennetaks pikkade pühade ja pidudeaegset toiduga liialdamist ja ülesöömist.

4. Kuumtöötlemata ehk toortoit sisaldab ensüüme, mis parandavad seedimist.
Ka kuumtöötlemata taimede ensüümid hävinevad ja kaotavad maomahla tõttu seedeprotsessis  oma omadused. Inimorganism ise on võimeline seedimiseks vajalikke ensüüme tootma. Uuringud näitavad, et maoensüümide eritumise hulk kasvab näiteks naturaalse biokarbonaatse mineraalvee tarbimise mõjul. Bikarbonaadid aitavad erinevatel mineraalidel nagu jood, broom, seleen imenduda soolestikus, mis omakorda parandavad mao funktsioneerimist ja aitavad ära hoida ka neerukivide teket.

5. Päevas peab jooma vähemalt 2 liitrit vett.
Veel on suur osakaal meie keha koostises ja tarvitava vee hulk ja kvaliteet mõjutab meie organismi. Iga inimese veevajadus on erinev. Erinevates oludes  inimese veevajadus muutub. Reeglina kaotatakse rasket füüsilist tööd ja sporti tehes, aga ka saunas ja näiteks palava ilmaga rohkem vedelikku, mis omakorda tõstab vedelikuvajadust. Vajalik vedelikukogus arvutatakse reeglina, kas vastavalt keha massile (30 ml/kg) või lähtudes tarbitud toidu hulgas (1 ml vedelikku iga tarbitud kilokalori kohta). Päeva jooksul on soovitatav tarbida 1,5 kuni 2 liitrit vett.

6. Tarbitud vedeliku kogus ei mõjuta mälu.
On tõestatud, et tarbitud vedeliku kogus mõjutab tudengite õpitulemusi. Inimesed, kes ei tarbi piisavalt vett, saavutavad nõrgemaid tulemusi, sest vedelikupuudus põhjustab nõrgemat keskendumisvõimet ja mälu. Veevaeguses on kogu meie organismi normaalne funktsioneerimine häiritud.

7. Pärast kella kuute õhtul pole kasulik süüa, sest siis toovad tarbitud kalorid kaasa kaalutõusu.
See on väga individuaalne, sõltudes organismi ainevahetusest, inimese lisaenergia vajadusest päeva lõikes jne.  Kalor on kalor ja selle väärtus ei sõltu tarbimise hetkest. Organismi põhiainevahetus on kestev protsess, mida ei saa peatada. Igapäevast, eluks vajalikku energianõudlust ei lülitata kindlal kellaajal (6-7 paiku õhtul) välja –  organism vajab energiat kogu aeg, nii toimub kogu aeg ka ainevahetusprotsess. Õhtuti langeb aga üldjuhul meie aktiivsus ja sellest lähtuvalt vajalik lisaenergia hulk ka väheneb.

8. Selleks, et jääda terveks, on vaja juurde võtta vitamiine ja mineraalaineid.
Toidulisandid nagu vitamiinid ja mineraalid ei asenda korraliku toitumist. Enamik inimesi, kes on  hea tervise juures, saavad piisava koguse vitamiine ja mineraale just korralikult süües ning juues. Vajadus vitamiinide ja mineraalide järele kasvab  näiteks raseduse ajal, haiguse järel või tugeva füüsilise koormusega töötajatel ja sportlastel.  Sel juhul on vitamiinide ja toidulisandite tarbimine igati õigustatud.

9. Kohvi ja tee joomine viivad vedelikukaotuseni.
Päeva jooksul võib tarbida kuni 400 mg kofeiini kohvi või teed, ilma et see põhjustaks vedelikupuudust, sest neis jookides sisalduv vesi korvab selle. Kange tee või kohv võivad isegi seega vajaliku vedelikukoguse tarbimisele kaasa aidata. Lisaks on kohvil ja teel teisigi kasulikke omadusi – nad sisaldavad antioksüdante, mis kaitsevad vabade radikaalide vastu ja vähendavad mitmetesse haigustesse (nt südame-veresoonkonna haigused) haigestumise riski.

10. Ökotoit on tervislikum.
Mitmed uuringud on näidanud, et orgaanilise ja mitteorgaanilise toidu mõjud on inimestele samad. 2010. aastal avaldatud 50 aasta jooksul 98 000 uuringut sisaldava raporti tulemustest saab järeldada, et orgaaniline toit ei ole parem ega kasulikum ega avalda oluliselt teistsugust mõju inimorganismile kui tavaline toit. Samuti leiti, et orgaaniline toit  ei ole tavatoidust oma bioloogilise  väärtuse poolest erinev (võrreldi vitamiinide ja mineraalide, proteiinide, rasvade ja süsivesikute hulka) 2012. aastal jõudis grupp Rootsi teadlasi samale järeldusele. Toidu tervislikkuse lõpptulemuse määravad kokkuvõttes väetised, taimemürgid, säilitusained ja loomse toidusaaduse puhul kasutatud  loomasööt ja kasvutingimused – olustik, kus looma, kala või lindu kasvatati.