MINU ILUSA KEHA 5 SALADUST: Austraalias elav eestlanna Evelin Katala

13 kommentaari
MINU ILUSA KEHA 5 SALADUST: Austraalias elav eestlanna Evelin Katala

Evelin Katala on 26-aastane särav ja kaunis Eesti neiu, kes neli aastat tagasi pühkis Eestimaa tolmu jalge alt ning elab täna hoopiski Sydneys Austraalias. Tegemist on ääretult energilise ja lausa energiast pakatava naisega, kes tegutseb rühmatreenerina ning ütleb, et motivatsioon on algajatele ja järjepidevus tegijatele.

Palusime Evelinil Buduaari lugejatega jagada oma ilusa keha viit saladust:

1. Aktiivne eluviis + aeroobne/anaeroobne treening

Oluline on liikuda päevas nii palju kui võimalik. Lühikesed vahemaad teen pigem jalgsi ning pikemate vahemaade puhul otsustan auto kasuks. Kuna elan Sydneys ja siinne ühistransport on niivõrd arenenud, otsustan tihtipeale rongi kasuks. Ma mäletan Tallinna Ülikooli ajast, õppides Terviseteaduste ja Spordi Instituudis, kuidas meie dotsent ütles: “Inimesed on loodud liikuma, mitte istuma”. Keskmiselt kulutab inimene iga 20 sammuga ühe kilokalori.

Olles igapäevaselt aktiivne on väga oluline lisada oma nädala graafikusse mõned treeningud nagu näiteks kardio- ja jõutreening. Kuna ma ise annan rühmatreeninguid, on mu peamiseks aeroobseks treeninguks Bodyattack (intensiivne vastupidavustreening). Aeroobsed treeningud tugevdavad su südant ja kopse ning aitavad kaasa üldise füüsilise vormi loomisele ja arendamisele. Minu peamiseks anaeroobseks treeninguks on raskete raskuste tõstmine, mis arendab keha lihastugevust ja vormib keha. Mida rohkem on su keha koostises lihasmassi, seda rohkem põletad igapäevastes tegevustes kaloreid. Üks parimaid rühmatreeninguid selleks on Bodypump, kuid selle efektiivsuse taga peitub harjutuste korduste arv (madalad raskused, aga palju kordusi). Hetkel ise annan umbes kolm Bodyattack’i (55 min) ja kaks Bodypump’i (55min) treeningut nädalas. Kui ajagraafik lubab ja enesetunne on hea, treenin jõusaalis ise enne või pärast rühmatreeningu andmist. Oluline on miksida erinevaid treeninguid, et keha saaks piisavalt koormust, olgu selleks siis aeroobne või anaeroobne treening. 

2. Järjepidevus, järjekindlus ja kannatlikkus

Motivatsioon on algajatele ja järjepidevus on tegijatele. Selleks, et näha tulemust, on väga oluline olla oma treeningutega järjepidev. Ka minul on selliseid päevi, millal mõtlen, et täna küll treenida ei viitsi. Meil kõigil tekib selliseid päevi, mis on väga normaalne. Oluline on kuulata oma keha, kuid samas omada kindlat eesmärki, mis aitab igapäevaselt motiveerida. Selleks planeerin oma trennid (kaasa arvatud rühmatreeningud) nädal aega ette ning samuti plaanin ette ka mittetreeningu päevad ehk puhkepäevad, et lasta kehal piisavalt taastuda. Nagu öeldakse: järjepidevus viib sihile! Lisaks sellele on oluline olla kannatlik. Tulemused ei tule üleöö. Seega pea meeles olla järjepidev, järjekindel ja kannatlik.

3. Mitmekesine valgurikas toitumine ja vesi 

Ma usun, et paljud meist on kuulnud ütlust “abs are made in kitchen, not in the gym”. Tõepoolest, inimene suudab oma keha muuta isegi ainult läbi toitumise, kui väga tahta. Veelgi enam, valgurikas toidukord aitab suurendada lihasjõu arengut, hoida kõhtu kauem täis ning vältida päeva jooksul snäkkimist. Mina söön päevas umbes 5-6 toidukorda, mis kõik sisaldavad umbes 20-30 g valke. Üks minu lemmikumaid hommikusööke on täisterakaerahelbed, mittemagustatud mandlipiim, plant based ehk taimne proteiinipulber ja tšiiaseemned. Kuna ma annan enamasti trenne hommikuti, siis selline toidukord tagab mu organismile piisavas koguses valke, süsivesikuid ja tervislikke rasvu. Oluline on leida see miski, mis sobib just sulle nii maitse kui päevakava poolest. Kindlasti ei tohiks ära unustada ka vee joomist, sest nii tagad organismi normaalse funktsioneerimise. Mina joon päevas umbes kaks liitrit vett, rasketel treeningupäevadel lausa 3 liitrit.

4. Vähem alkoholi

Ma usun, et enamus meist teavad, et alkohol ja treening on omavahel täiesti vastuolus. Eks ma ikka mäletan pidusid ülikooli ajal, kuid nüüd, mil ma olen juba pisut vanem, kogenum ja sihikindlam, siis ma mõistan, et tegelikult on alkohol suurim tervisehävitaja. Kuna alkoholi põletamine nõuab vedelikku, läheb ka vedelikutasakaal organismis paigast ära. Organismile on alkoholi põletamine umbes sama protsess nagu põletikuga toimetulek. Seega, kas igal nädalavahetusel on ikka vajalik pidutseda? Et taastuda ühest peost, läheb sinu organismil reaalselt vaja 72 tundi, et kogu alkohol kehast väljutada. Kas tasub järgmisel päeval üldse trenni minna? Organism tegeleb vea parandamisega, mitte millegi uue ehitamisega, sellepärast teeb ka treening pärast alkoholi tarbimist pigem kahju kui kasu. Niisiis, kui tahad hoida oma keha vormis ja tervist korras, tarbi vähem alkoholi.

5. Kvaliteetne uni 

See on üks kõige alahinnatumaid tegureid. Uni on hädavajalik organismi normaalse hormoontsükli toimimiseks. Minu uni jääb enamasti umbes 7-8 tunni vahemikku. Kui ajagraafik lubab, üritan magada tunni või kaks lisaks kord nädalas, eriti pärast pikka rasket päeva. Uni suudab pidurdada stressihormoon kortisooli taseme tõusu veres, mis omakorda aitab hoiduda ületreenimisest. Sügavama une tagamiseks soovitan julgelt võtta enne magama minekut magneesiumi. Kui oled sportlane, garanteerib ZMA (tsink, magneesium, B6-vitamiin) sulle parima une (loe: magad nagu beebi).

Sarnased artiklid