Salakaval naistehaigus – endometrioos

Endometrioos on salakaval naistehaigus, mida põeb iga kümnes sünnitamisealine naine. Buduaar palus üldlevinud, kuid vähetuntud haigusest rääkima Lääne-Tallinna Keskhaigla Reproduktiivmeditsiini Keskuse juhataja naistearst Kai Haldre.


Mis haigus on endometrioos?

Endometrioos on selline haigus naistel, kus emaka sisemust vooderdava limaskesta sarnane kude kasvab mujal, väljaspool emakat või emakalihase sees. See võib paikneda kõhukelmel, põie peal, soolte peal, emaka taga asuvates kudedes, munajuhade peal, munasarja sees jm. Lisaks kaasneb nendes piirkondades põletikusarnane koereaktsioon, mis võib viia liidete moodustumiseni sisemiste suguorganite ümber. Emaka limaskest allub fertiilses eas naistel igakuistele tsüklilistele muutustele. Samad muutused toimuvad ka valedesse kohtadesse sättunud limaskestas. Haigus võib kulgeda tugeva valusündroomi ja elukvaliteedi langusega ning põhjustada viljatust, samas osadel naistel kaebused puuduvad - endometrioos avastatatakse laparoskoopial juhuleiuna. Täpne haiguse esinemissagedus pole teada, on arvatud, et endometrioos esineb 2-15% viljakas eas naistest.

Endometrioosi saab lõplikuna diagnoosida vaid laparoskoopial võetud koetükki laboris uurides. Viljatuse probleemiga naiste seas esineb endometrioosi umbes 25-50% patsientidest. Teisalt on leitud, et 30-50% endometrioosiga patsientidest on probleeme laste saamisega. Lisaks viljatusele esineb sagedamini ka raseduste katkemisi võrreldes nende naistega, kellel endometrioosi ei esine.

Miks niisugune haigus tekib?

Endometrioosi täpset tekkepõhjust ei ole teada. Liikvel on erinevad teooriad, miks selline haigus tekib ja miks see osadel naistel probleeme ja kaebusi põhjustab ning teistel mitte. Endometrioosil on autoimmuunse haiguse tunnused, samuti arvatakse, et geneetiline eelsoodumus ja immuunsüsteemi eripära tingivad haiguse tekke. Endometrioosi tekkepõhjuste uurimisega tegelevad väga paljud keskused maailmas, kindlati saame aastate jooksul järjest enam teada. Kuna tekkepõhjus pole teada, siis pole ka kahjuks olemas võtteid, kuidas seda haigust ennetada.

Milliste sümptomitega peaks kindlasti arsti juurde minema?

Kõige iseloomulikumaks kaebuseks on väga valulikud menstruatsioonid, sellised, et ei saa kodust väljuda, tööle ega kooli minna. Valu võib alata juba enne mensest. Vahel on kaebuseks ka valulik seksuaalvahekord või lihtsalt pidev valulikkus allkõhus. Kaasneda võib üldine väsimus- ja jõuetustunne - valu väsitab ja igasugused kroonilise valuga kulgevad haigused võivad põhjustada jõuetust. Väga rasketel juhtudel, kui haiguskolded on sooltel, võib kaebuseks olla verine roe. Võivad esineda kõhulahtisuse perioodid.

Teismeliseeas on valulikud menstruatsioonid väga sage nähtus ja need pole tingitud endometrioosist, tavapäraselt valulikud menstruatsioonid taanduvad kahekümnendate eluaastate alguses. Tähelepanu on kindlast vajalik, kui kahekümnendate eluaastate jooksul menstruatsioonid muutuvad järjest valulikumaks, takistades tööelu ja seksuaalelu. Kuna viljatus kaasneb endometrioosiga sageli, siis tihtipeale selgub haiguse olemasolu alles siis, kui alustatakse uuringuid viljatuse põhjuste selgitamiseks. Teismeliseeas on endometrioosi olemasolu väga raske hinnata, kuna väiksemal või suuremal määral esineb valusündroom enamikel tüdrukutest. Teoreetiliselt on võimalik, et haigus hakkab juba siis arenema, tüüpilisena seda nii noorelt ei otsita ega diagnoosita.

Milline on selle haiguse ravi?

Endometrioosi diagnoosi saab püstitada vaid (enamasti laparoskoopilise) operatsiooni käigus. Tavaliselt operatsiooni ajal vabastatakse liited ja eemaldatakse nii paljud valesti kasvanud limaskesta koldeid, kui võimalik. Kuna tegemist on kroonilise haigusega, siis tuleks alati leida sobiv raviviis, mis pikemaajaliselt haiguse kontrolli all hoiaks. Haiguse avaldumine sõltub naissuguhormooni östrogeeni toimest. Raviks kasutatakse erinevaid ravimeid, mis selle hormooni mõju pärsivad. Kõige sagedamini kasutatakse kombineeritud hormonaalseid rasestumisvastaseid tablette (pille), progestageene (ainult kollaskehahormooni sisaldavad ravimid), anti-progestageene, suguhormoone stimuleerivat hormooni vabastava hormooni analooge. Iga patsiendi puhul sõltub valik kujunenud olukorrast, patsiendi eelistustest, võimalikust kõrvaltoimete ja riskide profiilist, lastesaamisplaanidest jm. Lähenemine on individuaalne.

Millised on endometrioosi tagajärjed?

Peamine ja sagedasim probleem on elukvaliteedi küsimus, mis kaasneb pideva valuaistinguga. Valu võib takistada igapäevatoimetuste tegemist ja väsitab. Naised on sunnitud sageli arsti külastama ja oma haigusega harjuma ning igal sammul arvestama. Tihti kulub erinevate spetsialistide külastamisele aastaid enne kui õige diagnoosini jõutakse. On leitud, et koormus meditsiinisüsteemile on sarnane teise kroonilise haiguse suhkrutõvega kaasneva koormusega. Muud tagajärjed ja kaebused sõltuvad haiguse raskusastmest ning endometrioosikollete paiknemisest. Raskematel juhtudel näiteks munasarja endometrioosi korral on vajalik opereerida munasarju, mis omakorda võib tähendada, et munasarjad kahjustuvad või on vaja terve munasari eemaldada ja edaspidine rasestumine on väga tüsilik. Ulatuslike liidete esinemine väikeses vaagnas võib samuti saada takistuseks rasestumisele. Põletikuline koevedelik suguelundites mõjub kahjulikult nii munarakkudele kui embrüole, põhjustades ka sel moel viljatust. Emaka limaskestal võib kaasneda resistentsus kollaskehahormooni toime suhtes, mis omakorda ei lase embrüol emaka limaskestale kinnituda. Haigus taandub siis, kui viljakas iga lõpeb ja menstruatsioonid ära jäävad.

 Lääne-Tallinna Keskhaigla Reproduktiivmeditsiini Keskuse juhataja Kai Haldre