TUNTUD PERSONAALTREENERID purustavad eestlaste trenni- ja toitumismüüte

Lisa kommentaar
TUNTUD PERSONAALTREENERID purustavad eestlaste trenni- ja toitumismüüte
Shutterstock

Uurisime kogenud personaaltreeneritelt, millised on tüüpilisemad müüdid, mida inimesed usuvad.

”Ära usu kõike, mida internetis kirjutatakse või saunas räägitakse,” ütlevad personaaltreenerid ja toitumisnõustajad justkui ühest suust, sest neid kliente, kes müütide lõksu on langenud, kohtab esimesel konsultatsioonil uskumatult palju.

 

Müüt: Jõusaal teeb naised suureks

”Naiste levinuim müüt on see, et jõusaalis trenni tehes hakkavad neil lihased mühinal kasvama,” räägib Raigo Kuusnõmm. ”Kardetakse liiga laiu õlgu ja liiga suuri jalgu. Tõsiasi on see, et trenniga alustades läheb lihas lihtsalt toonusesse ning kui korrigeeritakse ka enda toitumist, siis lihased hakkavad paremini separeeruma ja tekib ekslik mulje, nagu lühikese ajaga oleks endale lihased saadud. Loodus on naistele andnud palju vähem testosterooni kui meestele, seega ka parima tahtmise juures ei kasva lihas niimoodi nagu meestel. Meeste puhul on suurim müüt see, et nad arvavad, et neil on juba loomult mingi lihasgrupp nii suur, et nad ei pea seda üldse treenima. Enamasti on selleks lihasgrupiks jalad. Jalgade treenimata jätmiseks leitakse igasuguseid vabandusi, näiteks: ”Ma töötan jalgadel, reied lähevad nii suureks, et püksid ei mahu jalga.” Jalgu ei taheta tihti treenida hoopis seetõttu, et võrreldes ülakeha treenimisega nõuab see füüsiliselt palju suuremat pingutust.

Foto: Jüri Kartul

 

Müüt: Valgud ja kiudained panevad kaalu langema

Daniel Novikov tunnistab, et naistel on tihti palju müüte just toitumisega seoses. Paljud katsetavad erinevate dieetidega ning usuvad kõike, mis internetis levib. Näiteks on osad veendunud, et valgud ja kiudained panevad kaalu langema. Kui menüü ei ole tasakaalus, siis võib aga hoopis vastupidine juhtuda ning valgurikas toit paneb ainevahetuse lukku. Ka liiga vähene söömine ei pruugi tuua kaalulangust. ”Isegi kui esimestel päevadel kaal langeb, siis pikemas plaanis võib see ainevahetuse ära rikkuda ja siis on vaja hakata hoopis leidma lahendusi, kuidas ainevahetust jälle kiiremaks saada,” ütleb Daniel ja selgitab, et valgud, süsivesikuid ja rasvad peavad olema igaühele õiges vahekorras välja arvutatud ning toitumine režiimis. ”Tihti ei teata, mis ja miks neile hea on ning seda tuleb seletada. Mäletan, et üks naissoost klient, kellele toitumiskava tegin, tahtis supervormi saada peaaegu mitte midagi süües. Ta ütles, et ei söö mõnda asja ja pärast selgus, et ta ei taha peaaegu midagi süüa – ei söönud näiteks liha, riisi, kartulit, redist, pähklit, seeni. Selle kõige juures oli tal uskumus, et need ei ole tervisele head.” Daniel ütleb, et sellistes olukordades aitab tihti pikem vestlus ning enamik juhtudel saavad suurem osa müütidest purustatud ning saavutatakse kokkulepe.

Foto: Goldenclub.ee

 

Müüt: Higistamine aitab kaalu langetada

Marek Morozovi sõnul on inimestel müüte väga palju ja mõned neist on lausa uskumatud. Näiteks on ta kuulnud klientidelt, et saunas higistamine aitab liigsetest kilodest vabadena. ”Saunas võime kaotada vedelikku, mille hiljem tagasi joome,” ütleb Marek. Higistamisega on seotud veel üks müüt – mida rohkem sporti tehes higistad, sest rohkem rasva põleb. Taaskord ei ole higistamine kaalulangetamisega seotud, vaid pigem on määrav pulsisagedus, millega treenitakse. Kaalulangetamisel ehk rasvade kaotamisel on üks määrav tegur ka õige pulsisagedus. Reegel on, et kardiotreeningu ajal peab inimene olema võimeline teise inimesega samal ajal hingeldamata suhtlema. Keskmine pulsisagedus võiks olla 130–150 lööki minutis, mis tagab maksimaalse rasvakao ilma lihasmassi kaotamata. Veel liigub Mareki sõnul algajate treenijate seas müüt, et palavamas keskkonnas treenides kaotab rohkem rasva, tegelikult on aga lood vastupidi – rasvakadu on suurem, mida külmemates tingimustes ja õhemalt riides treenime, kuna kehatemperatuuri hoidmiseks on jahedas vaja organismil rohkem kaloreid kulutada.

 

 

 

Müüt: Treeni palju ja kindlaid lihaseid!

Marek Kalmuse sõnul paneb levinum müüt, mida ta ikka ja jälle kuuleb ning mida isegi mõned isehakanud treenerid räägivad, inimesed uskuma, et soovides näiteks kõhulihaseid näha või kintsudelt pekki vähemaks saada, tuleb teha probleemsetele piirkondadele nn ”spetsiaalseid harjutusi. ”Ja mis veel hullem, kaks-kolm korda nädalas meeletu mahuga. Paraku ei toeta füsioloogia seda lollust mitte kuidagi. Igasugune treening, mistahes eesmärgil, algab vastavast toitumisest,” seletab Marek. ”Erinevate eesmärkide puhul on toitumine samuti erinev, kuid tegelikkus on selline, et neid, kes jagavad selles matsu, on meil Eestis vähe. On mingid üldised teadmised, kuid tihti sellest lihtsalt ei piisa.” Mareki isiklik kogemus saalides ringi vaadates ütleb, et trenni tehakse n-ö ”kuvalda”-meetodil. ”Palju, tugevalt ja tihti ka valesti, mis ei vii oodatud tulemuseni. Tehti ju meeletult trenni, kuid kasu suurt midagi. Siit tekivadki juba omakorda müüdid nn raskest kondist ja viletsatest geenidest. Ei ole halbu geene, on organismid, mis alluvad natuke halvemini treeningule, kuid vaja on kogemusi ja teadmisi, et ka neid inimesi aidata ning see on võimalik. Alati! Kui inimene soovitud vormi ei saavuta, siis selle taga on puudulike oskuste ja kogemustega treener.”

Foto: Andres Aju

Sarnased artiklid