MARIA BESSIÈRES: elunautimise kunst

Selles on oma ürgsus, tulla oma lähedastega kokku nii igapäevase ja eksistentslikult elementaarse toimingu ajaks kui söömine. Ellujäämise seisukohast saaksime ju kõik eraldi kõhud täis süüa ja oma tegemistega edasi minna. Kuid siin leidubki see võti, et koos süües muutub eine millekski palju enamaks kui lihtsalt toitev kõhutäis. Koos söömine on sotsiaalne tegevus, mille rõhuasetus on võrdväärselt nii seltskonnal kui söögil. Keha saab toidetud, kuid samuti saab kosutust hing, olulised vestlused peetud, sündmused tähistatud ning argimured jagatud. Ja kuigi kokku võib loomulikult tulla igal ajal, on prantsuse kultuuris üks teistest veidi erinev tava, mille puhul võtavad söök ja jook laisalt taustalaulja rolli ning tõstavad esile just seltskonna ja kokkutulemise võlu. Oluline ei ole niivõrd see, mida laual pakutakse, vaid koosveedetud aeg.

L’apéro on iseloomulik osa prantslaste igapäevaelust. See ei ole ameeriklaste happy hour ega õhtusöök või pidu, kuigi hea seltskonna puhul võib see õhtusöögiks üle kasvada. Kindlasti mitte formaalne, palju ettevalmistusi või vaeva nõudev koosviibimine. Apéro leiab aset kindlal ajal päevas, pärast tööd, kuid enne õhtusööki ja alati seltsis. Just seltskond on siin oluline komponent, võrdväärselt lauakattega. Alati on omal kohal alkohoolsed joogid, kuid ei midagi peent ega keerulist, samuti ei ole siin koos vinti joomine omaette eesmärgiks. Kergemad alkohoolsed joogid on tavalised valikud, koos prantsuse klassikute Ricard´i ja Pastis´iga. Toidu poolest katavad apéro-laua erinevad juustud, charcuterie-valik erinevate vorstide ja sinkidega, oliivid, suupäraseks lõigatud erinevad aed- ja juurviljad, puuviljad ja määrded. Põhimõtteliselt kõik, mis ei vaja eelnevat suurt küpsetamist või mille saab vajadusel otse külmkapist lauale tuua. Apéro leiab aset aastaringselt, kuid eriti nauditav on see suvel, mil saab kokku tulla kas pargis, jõe kaldal, aias või kus iganes on mõnus lina peale laud katta ja klaasid kokku lüüa.

Nagu eelpool reklaamitud, koosneb apéro võimalikult lihtsalt ja suurema vaevata kaetud lauast. Samas ei saa ma siin lihtsalt jagada juhiseid, kuidas avada hapukurgi purkki või taldrikule rediseid sättida. Seega jagan mõned oma lemmikud retseptid, mida on tõesti lihtne valmistada ning mis lisavad maitset ja värvi igale apéro lauale.  Rillettes de thon on  prantsuse apéro-laua suupistete kuldne klassika ja ka meie pere suur lemmik. Selle valmistamine on vaid koostisainete kokkusegamise vaev. Eriti soovitan seda süüa redistega, sõltuvusttekitavalt hea! Ahjutomat on üks suvine ime nii oma lihtsuses, maitses kui lõhnas, millega ta köögi üle ujutab. Lihtsamast lihtsam, aga tõeliselt maitsev. Caviar d'aubergines ehk baklažaani-määre on antud seltskonna inetu pardipoeg. Ta ei pruugi küll kaunis välja näha, kuid maitse teeb selle puudujäägi tasa. See määre ei puudu üheltki meie pere apéro-laualt ega ka pühapäevastelt perekondlikelt lõunasöökidelt.

Tuunikala rillettes

200 g tuunikalakonservi (mina kasutasin valget tuunikala)

300 g sulatatud juustu (prantsuse Saint Moret, vasteks on näiteks eesti Merevaik)

2 spl sidrunimahla

1 spl hakitud rohelist sibulat

Tükelda kaussi tuunikalakonserv, lisa sulatatud juust ja sidrunimahl. Sega kõik kokku ning aseta kuni lauale toomiseni külmkappi. Enne serveerimist lisa peale hakitud roheline sibul.

Ahjutomat

Meie linnakeses on turg kolm korda nädalas. See on läbipõimunud osa kohalikust argielust ja tava, mida ka mina üritan vähemalt korra nädalas järgida. Turul ei ole üksnes suurim ja värskeim valik hooajalisi aed-, juur- ja puuvilju, lilli ja ürte, vaid sealsed müüjad jagavad alati hea meelega ka oma teadmisi ja nippe. Millise juustuga just need aprikoosid kõige paremini sobivad või millise retsepti järgi nad ise tavaliselt ploomidega küpsetavad. See retsept siin jõudis minuni just nii. Üks entusiastlik vanaproua märkas mu huvi „Härjasüda” tomatite vastu. Lihavad ja magusad, sellised, mida tahaks hammustada nagu õuna. Proua selgitas, et ta pistab nad tavaliselt tervena ahju, küüslaugu ja ürtidega – ja kõik! Kodu täitub imelise lõhnaga ja kodused kogunevad kööki uurima, mis ahjus küpseb. Selle roa võlu seisneb puhtalt selle lihtsuses ja tooraine kvaliteedis, sest kui tomat on ise juba küps, magus ja mahlane, siis ta ei vaja palju abi. Varu kõrvale saia, et kõik küüslaugused mahlad ahjuvormi põhjast kätte saada. Sobib ideaalselt suvisele suupistelauale või jagatud eelroana. Proua saatis mu tomatite ja lisaks antud tüümianikimbuga teele ning veendusin jällegi, et turulkäimine on sotsiaalne kogemus ja toit on ühendav.

Retsept:

1 suurem tomat („Härjasüda” või sarnaselt suur ja lihav tomat)

Kimp värsket tüümiani

Kimp värsket rosmariini

Soola

Pipart

Oliiviõli

1 suurem või 2 väiksemat küüslauguküünt Eelkuumuta ahi 210 kraadini. Uurista tomati keskele auk, eemaldades südamik. Haki küüslauk ja rebi ürdid väiksemateks tükkideks. Täida tomat küüslaugu ja ürtidega, kalla lisaks umbes 1–2 supilusikat oliiviõli ning maitsesta kogu tomat soola ja pipraga. Pane tomat sobivas suuruses vormiga ahju, umbes 15–20 minutiks.

Caviar d'aubergines

Veel üks retsept, mis pärineb minu ämma köögist. Midagi, mis iga koosveedetud lõuna alguses alati lauale tuuakse. Sisuliselt on tegu baklažaani-määrdega. See retsept siin on selline baasretsept ja nii, nagu mina seda tavaliselt valmistan. Kuid mu ämm varieerib iga korraga veidi, vahel lisab tomateid, vahel röstitud paprikaid. Mulle meeldib baklažaanile natuke kaneeli lisada, see annab mõnusat sügavust juurde. Ka muskaatpähkel sobiks siin hästi. PS Ära lase määrde välimusest ennast petta, ta ei pruugi olla kõige kaunim lauakate, kuid maitse korvab selle puudujäägi.

Retsept

2–3 baklažaani

2 šalottsibulat

2 küüslauguküünt

Musta pipart

Oliiviõli

Kaneeli

Kuivatatud peterselli

Eelkuumuta ahi 190 kraadini. Poolita baklažaanid, aseta ahjuvormi ning määri lahtilõigatud pooled oliiviõliga, umbes 1 supilusikas õli poole baklažaani kohta. Lisa ahjuvormi kooritud šalottsibulad ja küüslauguküüned. Maitsesta kõik musta pipra ja peterselliga. Küpseta ahjus umbes 30 minutit või kuni baklažaanid on väga pehmed. Eemalda ahjuvorm ahjust ning lase sel natuke jahtuda, kuni saad baklažaani kätega katsuda. Eemalda baklažaani nahk, kuid püreesta kogu ülejäänud ahjuvormi sisu, koos ahjuvormi põhja kogunenud vedelikega. Lisa natuke kaneeli, vajadusel veidi peterselli. Serveeri kohe või pane hästi suletud purgiga külma.

• Sisuturundus

Naised, mis meil elektriliste autode vastu on?

• Sisuturundus

Moeekspert Urmas Väljaots arutleb: kas nutikell sobib iga riietuse juurde?