LIIS LASS, ikka tähtede poole

Liis on kahtlemata pilkupüüdev kaubamärk – sihvakas ja blond, figureerinud aastaid seltskonnakroonikais, pakkudes täna kõneainet luksusliku eluviisi ja hinnaliste kinnisvarainvesteeringutega. „Otsekohene, aga aus,“ iseloomustab ta ennast, ja võib arvata, et need omadused koos loomupärase tegutsemissooviga kannavad jätkuvalt vilja.

A nagu Aasia

Välismaale viis Liisi soov avardada maailmapilti. „Tallinnas jäi taevas minu jaoks liiga madalaks, nii et hakkasin pead vastu taeva äärt ära lööma,“ muigab peategelane, „aga kuna mulle ei ole kunagi meeldinud niisama aega surnuks lüüa, otsustasin minna välismaale magistriõpinguid tegema, ja tahtsin kogeda pigem teistsugust kultuuriruumi, et midagi ka päriselt õppida. Valisin välja kolm ülikooli – ühe Austraalias, teise Hiinas ja kolmanda Lõuna-Aafrikas. Aafrika variandi keelas isa ära, et see on liiga ohtlik ning nõustusin temaga. Austraaliasse ei saanud ma stipendiumit ja nii jäigi sõelale Pekingi ülikool – ja see defineeris juba ülejäänud elu. Saatus on võimas,“ usub Liis. Tema teekond on läinud hästi ja lubanud tunnistada põnevaid sündmusi: „Nägin reaalselt pealt Hiina majanduse tiigrihüpet. Pekingis sai rahvaautoks Ferrari, olgugi et tagatänavatel polnud isegi kanalisatsiooni.“

„Saatus on võimas.“

A nagu argipäev

Liis kella viie klubi ridadesse ei pretendeeri, pigem on ta veendunud õhtuinimene. „Katsed seda aastate jooksul muuta, on siiani ebaõnnestunud, suurt produktiivsust minult varahommikul oodata ei ole. Pigem ärritavad mind hommikune kaos ja sagimine.“ Tema päevad algavad enamasti poole kümne paiku, kiiremad töömeilid saavad vastuse voodist tõusmata, telefoni abil. „Pool üksteist teeb koduabiline mulle hommikusöögi ja selleks ajaks olen ka virgunud ning ennast päevaks valmis sättinud. Vastavalt sellele, kas mul on plaanis mõned kohtumised või kõned, otsustan, kas saan ise pojale lasteaeda järele minna või mitte. Kui saan, ühendan selle füüsilise aktiivsusega, sest lõuna on siin troopikas kuum aeg ja kiirkõnd või sörkjooks lasteaiani on kodusaarel mõnus higine pingutus. Pärast seda töötan mõned tunnid arvutis tähtsamate asjade kallal ja püüan klaarida nii palju töökohustusi, kui võimalik, et olla valmis selleks ajaks, kui tütar koolist tuleb,“ kirjeldab ta tavapärast päevarütmi.

„Tunnetan täiesti akuutselt, et lastega peab koos olema nüüd ja kohe, sest juba järgmisel hetkel on nad suured ja endal kahetsus peal, sest kaotatud aega tagasi ei saa. Niisiis vaatame pärast tütre koju jõudmist koos üle tema kooliasjad – ta käib üsna nõudlikus koolis – ning harjutame klaverit, kus pean end tavaliselt veidi kehtestama. Õhtul püüame ka kõik koos süüa ja siis vastavalt, kas läheme magama või põnevamal õhtul abikaasaga linna peale sotsialiseeruma.“

„Lastega peab koos olema nüüd ja kohe,
sest kaotatud aega tagasi ei saa.“

E nagu edu

„Mida rohkem asju ette võtad ja ära teed, seda rohkem õppetunde saad, seda nii äris kui elus üldiselt. Suurimaks õppetunniks on aga iseenda tundmaõppimine ja siis vastavalt selle järgi elu seadmine,“ usub Liis siin peituvat ka edu saladuse.

Ta ei pea end heaks meeskonnamängijaks, seetõttu toetub peamiselt enda ideedele ja otsustele. „See juba iseenesest pärsib kasvu ja arengut, aga olen õppinud sellega leppima. Mul on äris pigem partnerid kui alluvad ja nii sobib mulle paremini. Ma ei pea muretsema, kas olen hea juht, või kas tegelesin alluva murega ikka piisavalt. Partneritega saan olla konkreetne – keskendume mõlemad ühiselt kasulikule tulemusele ja jätame üleliigse empaatia koduste jaoks. Ma ei ole kaugeltki külm inimene, aga äris eeldan täpsust ja mind ärritab, kui asju lastakse üle, tähtaegadest ei peeta kinni ja näidatakse üleüldist saamatust. Eraelus olen aga lootusetu romantik.“

„Ma ei ole kaugeltki külm inimene,
aga äris eeldan täpsust.“

E nagu eesmärgid

Eesmärkide seadmine lihtsalt tegevuse pärast Liisi ei kõneta. „Olen realist. Eesmärk on mõttekas niikaua, kui selleni viib tee. Niisiis pigem käin, vaatan ning usaldan sisetunnet. Mida mul on vaja, selle pean saama, ning mida ei ole, selle tunnen tegelikult juba kaugelt ära.“

H nagu heategevus

Liisi Instagrami profiilil seisab lause: „Räägime kinnisvarast, poliitikast, heategevusest, tulevikust.“

Räägime heategevusest. „Tahan aidata nõrgemaid, kes ennast ise aidata ei saa, nagu näiteks lapsed. Tundub kuidagi loogiline, et ulatame maaslamajale käe, kas pole? Erinevatel eluhetkedel on valmisolek ja võimalus endast anda erinev. Ajas muutuvad nii võimalus rahaliselt anda kui energiat jagada, aga kui mul endal on kõik hästi ja töö endaga tehtud, tuleb ülejääk panustada teistesse. Ja mitte ainult oma peresse ja sõpradesse, vaid ka võhivõõrastesse. Sellega tuletad endale meelde, et oled osa millestki suuremast kui ainult enda ninaesine. Soovitan!“

„Kui mul endal on kõik hästi ja töö endaga tehtud,
tuleb ülejääk panustada teistesse.“

I nagu iseendaks jäämine

Singapuri linnriik, Liisi kodu, on paik, kus tehakse paljusid asju teistmoodi. „Väikese riigina Kagu-Aasias peab Singapur erinema, et püsida suuremate riikide vahel konkurentsis. Minul nii suurt vastutust ei ole – saan lubada iseendaks jäämist, tulgu või torm. Aga samas endale aru anda ongi kõige suurem vastutus,“ on ta kindel.

K nagu kinnisvaraäri

Kinnisvaraäri oli Liisi jaoks äratundmine, huvi ilmutas end juba kooliajal. „Olen üks neist õnnelikest, kes on üsna varakult oma kutsumuse leidnud. Mäletan, et kirjutasin esimeses klassis kaasõpilaste sõbraraamatutesse, et tahan saada õpetajaks või näitlejaks ja täna usun, et kinnisvaraäris tuleb mõlemat ette.“

Armastus ajaloolise kinnisvara, ehituse ja arhitektuuri vastu tekkis tal aga Vanalinna Hariduskolleegiumis õppides ja vanalinnas elades. „Olen siiani Tallinna vanalinna elanik ja hoian end aktiivselt kursis nii ajalooliste hoonedetailide konserveerimistegevuse kui vanalinnamajadele mikrovaiade paigaldamisega, et vajumist peatada. Tänaseks olen Tallinna vanalinnaga olnud seotud 29 aastat, mil läksin Vene tänavale esimesse klassi – minu pikim armulugu siiani.“

K nagu kirjutamine

Sõnade seadmine ei ole Liisi jaoks võõras. Juba noorena sai koolist ja huviringidest korjatud nii kirjandus- kui luuleauhindu ja elu on tänaseni pakkunud erinevaid võimalusi oma mõtete jäädvustamiseks, päevikut eraldi pidada ei olegi tarvis. „Pean oluliseks projektiks enda kirjutatud ja Petrone Prindi reisisarjas ilmunud raamatut „Minu Singapur. Praktiline Paradiis“, mille andsin koostöös Rahva Raamatuga ka audioversioonina välja.“

Ühtlasi on Liis tunnustatud laulusõnade autor, selle ande avastas ta koos kitarrivirtuoosi ja kauaaegse Terminaatori liikme ning laulusõnade autori Elmar Liitmaaga. „Ta ütles mulle lihtsalt, et tee proovi, vaatame, mis saab. Ja see proovitegemine päädis mitme plaaditäie muusikaga ja kestab tänaseni. Püüan oma loomingus jääda iseendaks – valusalt ausaks, romantiliseks, vahel nõmedaks, unistavaks ja konkreetseks. Minu jaoks on Leelo Tungla ja Jaagup Kreemi laulusõnad kvaliteedimärk omaette,“ sõnab Liis, kes usub, et Liitmaaga koos töötades aitas Terminaatori loomingu taasavastamine kaasa tema enda stiili kujunemisele.

L nagu luksus

Paljude pilgud on Liisi poole suunatud just tema luksusliku eluviisi tõttu. Kui palju oskas ta sellisest elust lapsena unistada? „Tsiteerin siinkohal oma armukest, kes on juhtumisi ka mu enda abikaasa, ja armastab öelda: „Ma olen terve mees ja pean seda kõike saama!“ See legendaarne tsitaat filmist „Mehed ei nuta“ kehtib ka naiste kohta. Ja kui nüüd aus olla, siis olen tänulik iga päeva ja hetke eest oma elus, aga kindlasti ei piirdu mu unistused vaid mu tagasihoidliku veesõidukiga (Liisil on endanimeline kaater – toim), mis on minu ideaalide jaoks… siiski liiga väike.“

N nagu naudingud

Tervislik toidulaud ei ole Liisi jaoks eesmärk omaette. „Mulle läheb korda eetika, mismoodi koheldakse loomi, keda sööme. Ausalt öeldes on see minu jaoks suur moraalne dilemma, sest naudin head verist steiki, kuid olen eetilistel põhjustel olnud aastaid ka taimetoitlane. See on endiselt keeruline teema, millega tegelen. Mis puudutab aga pekki ja süsivesikuid, siis läheb kõik – olen hingelt nautleja.“

„Olen hingelt nautleja.“

P nagu perekond

Liis on abielus eesti mehega ja kahe lapse ema. Õnneliku abielu saladused ei ole tema rida. „Ma ei ole suurem asi suhteekspert. Inimesi on väga erinevaid – ja enamik inimesi on... igavad,“ sõnab ta, „aga, kui sa leiad kellegi, kes tundub samast puust olevat ja te saate hästi läbi – teid ühendab laias laastus sama plaan elus ja sarnane arusaam maailmast ning tundute hea õnne korral teineteisele ka atraktiivsed – siis saage kokku, olge koos ja nautige teineteist ning elu, kuniks saatus annab.“

Ta on oma laste eest väga tänulik. „See võib kõlada kummaliselt, aga arvan, et lastesaamine ei taandu ainult kättevõtmisele ja bioloogiale, vaid sel on juures ka „kõrgemalt saadetud“ komponent. Kui mõtlen oma lastele isiksustena ja enda emaks kasvamise teekonnale, tundub mulle, et nad on minuga liitunud kuidagi armsalt ja loomulikult. Võid küll mõelda, et midagi planeerid või kasvatad, aga tegelikult on kõik ette määratud ja sujub sundimata. Elu lastega on muutnud argipäeva mitmetahulisemaks ja ka elu mõtte sügavamaks, aga inimesena ei ole see mind muutnud. Inimesed ei muutugi, nad kohanevad, kui kohanevad.“

S nagu Singapur

Singapuri linnriiki peab Liis praktiliseks Paradiisiks – samasugust nime kannab ka peategelase kirjutatud Petrone Prindi reisisarjas ilmunud raamat. Miks seal nii hea elada on? „Anonüümsus, aastaringne päikesepaiste ja kõrge elustandard,“ toob Liis välja enda silmis suurimad plussid.

T nagu tervis

Pole kahtlustki, et Liis on suurepärases füüsilises vormis, ent eraldi ta selle nimel ei pinguta. „Ma ei tee teadlikult midagi – ei treeni, ei pea dieete, ei joogata, ei mediteeri. Küll aga on mul tugev sisemine äratundmine, mis dikteerib üsna täpselt, mille jaoks on parajasti õige aeg,“ kinnitab ta, et füüsiline ja vaimne vorm on kooskõlas.

„On tõeline luksus teha väikeseid asju endale sobival ajal ja neid edasi lükkamata. Minna näiteks päikeselisel sügishommikul eksprompt tempokale jalutuskäigule ümber Tallinna vanalinna, või veeta pärastlõuna troopilise tormi ajal Singapuris poolunes voodis. Või vajuda keskpäeval mõttesse suvalise argise probleemi üle ja see leidlikult lahendada. Või kutsuda tunnise etteteatamisega kodusele õhtusöögile parimad sõbrad. See kõik on minu jaoks vabadus – omada võimalust mitte sõltuda igapäevarutiinist, doseerida tööd ja puhkust vastavalt iseenda kehale ja vaimule. Mõõdukas rutiin, milles stressi ei teki ning stressita on korras nii vaimne kui füüsiline tervis.“

„On tõeline luksus teha väikeseid asju endale sobival ajal
neid edasi lükkamata.“

Ä nagu äritegevus

Äri ajamine Eestis ja Aasias on erinev, viimases on tolerantsus ja euroopalikud väärtused ülehinnatud. „Aasias ei meeldi kellelegi pehmo juht. Asjad laabuvad ainult jõupositsioonilt, millest on küll mõnevõrra kahju, aga samas olen sellega tänaseks leppinud. Niisiis kontrollin Aasias äritegevust rohkem ja usaldan vähem. Eestis pean alustama pakkumise tegemist lausega, et ärge solvuge, aga teen nüüd mõnevõrra küsitust madalama pakkumise,“ võrdleb Liis, et Aasias on tehingutega kauplemiseks rohkem mänguruumi.

2023 nagu uus aasta

Tavaliselt Liis uue aasta lubadusi ei anna, aga selle loo jaoks proovib. „Mõtlen, et äkki tahaksin olla nii äris kui eraelus keskendunud rohkem kvaliteedile kui kvantiteedile. Olla teatud projektide ja inimestega põhjalikum ja fokusseeritum, selle asemel, et kihutada tagant ärilist kasvu ja teenida arutult kasvavat sotsiaalset võrgustikku. Minna rohkem süviti inimestesse ja ideedesse, kärpides mõlema arvu – ja veeta rohkem aega iseendaga.“

Tekst: Liisbet Saue
Fotod: Maksim Toome
Stilist: Kaidy Joala
Meik: Ellen Kiisk, LN BEAUTY
Soeng: Liudmyla Volokh, LN BEAUTY
Riided: Siret Design, Mammu Couture
Ehted: Goldtime, QLR Disain
Täname: Keila-Joa Loss Schloss Fall