Naudingute kuninganna: Kirki Kubri

Pimeda keldri asemel säravatele vaateakendele

Sügisel saab Eesti üleannetuima pesupoe loomisest 12 aastat. Varem kümmekond aastat kosmeetikuna töötanud Pärnu tüdruk Kirki sai vallatu poekese avamise inspiratsiooni kolleegidega Londoni ilumesse külastades, mil linna peatänavatel jalutades hakkasid silma suurte vaateakendega sekskauplused. „Mulle meeldis väga, et seal oli suhtumine hoopis avatum – inimesed astusid neisse poodidesse vabalt sisse, vaatasid ja ostlesid, kõike sai katsuda ja küsida,“ meenutab Kirki. „Ma ei näinud kedagi, kellel oleks häbi seal olla või et seks oleks tabu. Mõtlesin toona, et Eestis jagub küll sex shop'e, mis asuvad keldrites, aga naised pigem ei söandanud sinna sisse astuda – need ei olnud kuigi kutsuvad kohad. Nägin ka ise mõnest sellisest mööda jalutades, kuidas enne poodi sisenemist vaadati kahele poole ja tõmmati veel ka kapuuts pähe. Inimestele oli otsekui sisse kodeeritud, et sekspood ei ole sünnis!“

Kirkit jäi painama, et mujal maailmas on erootikakauplus ju ometi nii naiselik ja kena koht, mis asub pealegi valges kohas. „Siis üks sõbranna ütleski, et sina pead sellise poe Eestisse tegema!“ naerab naine. „Järgmine kord sõbrannadega Londonisse jõudes ütlesin: nii, tüdrukud, nüüd lähme seksretkele! See osutus vägagi silmiavardavaks, sest keegi meist ei olnud selle maailmaga varemalt kursis.“ Läbi käidi kõik Kirki poolt kaardistatud seks- ja latekspoed, k.a kahtlasemad kohad. „Iseäranis inspireerisid mind paar uhkemat Oxford Street'il ja Sohos asuvat poodi,“ tunnistab Kirki. „Sisse astudes oli esmalt näha vaid pesu, ühtegi n-ö täiskasvanute lelu silma ei hakanud. Samas sai kaupluse tagumises osas mugavalt ja hubaselt tutvuda ka nende asjadega, mis võivad ehk tunduvad põnevad, aga mille puhul ei tahaks, et kõik sinu huvi teaksid. Kuna Eestis oli tegu ikka veel tabuteemaga, mõtlesingi, et lihtsam on siseneda kauplusse, mispuhul saaks julgelt öelda: käisin pesupoes.“ Väljakutse tundus Kirkile huvitav, teistmoodi ja intrigeeriv. Esmalt avati poeke Solarise keskuses, kuid mõne aasta pärast koliti Pärnu maanteele, kuniks jõuti sealt mõnesaja meetri kaugusele, praegusse asukohta väärika Roosikrantsi tänava alguses.

Mitte pelgalt pood, vaid missioon

Kirki kontseptsioon ei olnud teha lihtsalt kauplus, vaid jagada ka teadmisi. „Londoni erootikasalongides toimusid näiteks koolitused, mille käigus veendusin, et see maailm on palju laiem,“ räägib Kirki. „Mitmed teemad tõid üllatusi. Sain sel teekonnal ise nii paljut kuulda, mida peaks teadma õigupoolest iga naine nii naudingute kui oma tervise võtmes.“ Nii tekkis soov jagada omandatud teadmisi ja kogemusi ka klientidega. „Läbi toodete on põnev erinevaid teemasid arendada,“ jätkab naine. „Mänguasju luues arvestatakse alati inimese anatoomiaga ja keha erinevate piirkondade eripäraga. Aga kui palju meile koolis õpetatakse intiimsete piirkondade kohta või kus need üldse asuvad?“

Tuues näiteks kasvõi naiste vaagnapõhjalihased, igaüks meist küllap ei guugelda, ei küsi arsti käest ega räägi ka sõbrannaga, kui probleeme ei ole. „Aga tegelikult me peaksime treenima ja hoolitsema lihaste eest, mis on meile suureks abiks nii sünnitusel kui naudingutel,“ toob Kirki välja. „Näiteks on kerge põiepidamatus tingitud sellest, et vaagnapõhjalihased on lihtsalt nõrgad. Ometi kannatavad väga paljud naised selle all ega julge kellegagi rääkida, eeldades, et vanemas eas peabki nii olema. Üldjuhul on see aga väga lihtsalt korrigeeritav – ei peagi meditsiiniliselt sekkuma, vaid tegema natuke trenni, olema järjepidev ja kõik saab korda. Valulik vahekord võib omakorda tuleneda vaagnapõhjalihaste ülepingest.“ Kirki on õppinud naiste ja meeste tervise kohta üksjagu ning tema eesmärk ongi siduda omavahel kaht maailma. „Ühest küljest on see lõbus, seksikas ja naudinguline, teisalt peame sealjuures olema ju ka terved ja rõõmsad,“ rõhutab ta.

Kahe tütre, Uma Christali (17) ja Donatella (14) emana tunneb Kirki muret sellegi pärast, et kuna koolist seksuaalhariduse osas suurt midagi kaasa ei anta, võib näiteks internetist otsides sattuda valeinformatsiooni otsa, mida on raske eristada õigest infost kui puuduvad eelteadmised. „Kui sotsiaalmeedias keegi natuke mõjukam ja rohkemate jälgijatega midagi välja ütleb, mõeldakse, et see on puhas kuld,“ tõdeb Kirki. Sama käib igasuguste koolitajate koha. „Mina olen õppinud, et inimesed on kõik hästi erinevad,“ rõhutab naine. „Kui keegi ütleb, et sa pead just nii tegema, sest siis juhtub nii, ja see on kõige õigem, hoia eemale! See on ainult ühe inimese kogemus ja arvamus, mis võib ühtida küll osade inimestega, kuid alati jagub teisi, kes mõtlevad: järelikult on minus viga, et mina nii ei koge ega tunne... Järelikult olen mina n-ö „kahjustatud kaup.““

Kirki sõnul on meie ühiskonna üks suurimaid probleeme, et ei teata, kelle järele joosta ja siis arvatakse, et õigust kuulutab see, kes kõige kõvemini karjub, on kõige nähtavam või kuuldavam. „Kui kirjeldada näiteks orgasmi, siis inimesed kogevad seda väga erinevalt ja ei saa öelda, et kui sa ühtmoodi tunned, siis sa said, aga teistmoodi tundes ei saanud,“ toonitab Kirki, lisades, et orgasm võib olla nii pinnapealne kui sügavam. „Orgasmi tugevus oleneb muuhulgas sellestki, kui hea tervise juures on naise vaagnapõhjalihased.“ Palju räägitakse, et kliitoriorgasm on nõme, sest see on seotud madalenergiaga, samuti tuuakse võrdlusi, et kliitoriorgasm on nagu võileib ja just see sisemine olla kaaviar... „See on solvav!“ leiab Kirki. „Kõik, mida naise keha kogeb, on erinev, sest inimene tunnebki end erinevatel päevadel ja hetkedel erinevalt – näiteks, kui on võimalust lõõgastuda ja pikki eelmänge nautida ,kui oled puhanud, võib orgasm olla palju võimsam kui siis, kui olla väga stressis. Mis ei tähenda, et siis ei peaks nautima – orgasmid ju lõõgastavadki keha!“

Kõige parem soovitus on Kirki veendumust mööda ikkagi see, et kõik, mida sa koged, on õige ning kõik, mis sulle meeldib, on õige. „Inimesed on nii unikaalsed, et kuidas kellelegi meeldib, on tema enda otsus ja valik,“ rõhutab naine. „Paraku on kõige mõjutatavamad noored ja kui neile rääkida kindlameelselt, et asjad on just nii, annad sa neile eluteele võib-olla liiga pikaks ajaks kaasa midagi, mis tegelikult ei pea paika.“

Porno ja päriselu

Üks seksuaalsuse ümber keerlevatest väärarusaamadest, mis on visa kaduma, on pornofilmidest nähtav. „Arvan, et igas riigis võetakse pornot – eriti meesterahvaste poolt – nagu õppematerjali,“ tõdeb Kirki. „Tüüpilisest pornofilmist jääb mulje, et naised peavad olema prinkide rindadega ja täiesti karvutud. Inimesed õpivad sealt, kuidas peaks käituma ja häälitsema.“ Kirki toob näiteks aastatetaguse loo naiskliendist, kes rääkis seiga oma värskest suhtest. „Olid nemad esimest korda vahekorras, mis oli paar-kolm minutit kestnud ja mees küsis, mis viga on,“ kirjeldab Kirki. „Naine ütles, et ei saanud küsimusest üldse aru, sest kõik oli okei. Mees imestanud: aga sa ei tee ju mingeid hääli, mis sul viga on? See on ehe näide, kuidas mees oli filmidest näinud, et kui tema teeb kõik nii, nagu ta filmist õppis, siis naine häälitseb.“ Juhtum võib tunduda küll üksjagu naljakas, aga samas on ka väga kurvastav.

Samalaadseid lugusid jagub Kirkil veel, mispuhul on inimesed ammutanud oma teadmised valest allikast. „Näiteks hakatakse vahekorra ajal rapsima, nii et paar minutit on üks poos ja siis juba järgmine. Filmis on seda ehk tore vaadata, aga päris elus ei pruugi see toimida,“ lisab Kirki. „Kuidas saaks kaaslasele siis peegeldada, et sõnastus ei solvaks? Ei taha ju partnerit haavata! Nii lepitaksegi tihti halva seksiga ning naised oma headusest teevad nn poker face'i ja teesklevad naudinguid, kuigi neil ei ole mõnus.“ Kirki soovitab partnerit õigele rajale suunata ikka hellalt oma vajadusi sõnastades.

Rootsi filmilavastaja Erika Lust, üks feministliku pornograafia alusepanijaid, on välja toonud naiste hoolimatu kohtlemise pornotööstuses. See peaks panema mõtlema, et kellegi heaolu maksab lõivu vaataja lõbutsemisele. „Sageli ei näe pornofilmist mitte midagi sarnast, mis kahe inimese vahel tegelikult võiks juhtuma hakata,“ toonitab Kirki veelkord. „Kui Lust ise asus pornofilme tegema, tahtis ta lõhkuda valet selles vallas. Näiteks pakkus ta võimalust, et igaüks võib saata enda intiimse kogemuse või unistuse, millest ta osad välja valib ja lühifilmi teeb. Tegu ei ole pelgalt „püksid maha“ filmidega, vaid alati kõlab väike stoori, milles Lust kujutab, milline võiks vahekord päriselus olla. Loomulikult leidub ka spontaanseid ja kiireid akte, aga kõik lood on erinevad, nagu inimesedki.“ Nõnda soovitab Kirki ka ema-isadel anda oma poegadele või tütardele pigem kvaliteetseid filme vaadata. „Tasuta porno internetis on tõenäoliselt halb õppematerjal,“ usub Kirki. „Kui vaadatakse palju pornot, võib aju järjest tugevamat stimulatsiooni vajada – sageli meeldivadki järjest kinky'mad asjad, mida esimestel kokkusaamistel ju ei pruugi juhtuda.“

Naiste puhul öeldakse, et mida rohkem ennast tundma õppida ja end ka ise rahuldada, seda enesekindlam sa oled, seda paremini suudad sa kaaslasele oma eelistusi edasi anda ja saada ka vahekorra ajal partneriga suuremaid naudinguid. „Aga meeste puhul võib juhtuda, et end ise rahuldades kipub surve, mida nad enda käega annavad, järjest tugevamaks muutuma,“ kirjeldab Kirki veel üht ohtu. „Kui mehed end väga sageli ja pika aja jooksul on intensiivse käepigistusega ise rahuldanud, võib juhtuda, et naise õrn piirkond jääb nõrgaks, sest tupel sellist haaret ei ole. Ja see võib ootamatuks probleemiks kujuneda.“ Sellisel juhul aitab n-ö dieet isetegevusest või surve mahendamine. „Üks mu meestuttav tegi katse,“ kirjeldab Kirki. „Ta vaatas palju pornot ja täheldas siis, et lihtsalt kena naise pilt ei tundunud enam erutav. Seejärel loobus ta teadlikult porno ja mistahes muu pildimaterjali vaatamisest mõneks kuuks. Ja tunnistas seejärel: „Tead, kui suur muutus toimus! Kui ma nüüd näiteks lehitsen mõnda ajakirja, tekitab ainuüksi pesureklaam tundeid!“ Seega, kõik inimese kehas on taastuv.“ Samuti ei pea kartma, justkui võiks vibraatori kasutamisega ära harjuda ja tundetuks muutuda. „Inimese keha on tark igas mõttes – näiteks kui sa hõõrud tugevasti mingit kohta käel ja seejärel katsud seda õrnalt, tunned, kuidas tundlikkus on vähenenud, sest intensiivne stimulatsioon võtabki tundlikkust vähemaks,“ selgitab Kirki. „Samas, kui sa lased tal mõnda aega rahus olla, tundlikkus taastub.“ Seksuaalsed vajadused ei kao kuhugi ka siis, kui mees või naine pole parajasti suhtes, küll aga ei soodusta sekslelud ja abivahendid lähikontakti kadumist ega võõrandumist, pigem vastupidi.

Mängulisust ja vürtsi suhtesse

Õnneks on „Ulaka kaunitari“ algusaegadest tänaseni toimunud märkimisväärne areng inimeste teadlikkuses, julguses ja avatuses. „Kui võtame näiteks 50–60aastased, siis nende nooruses peeti seksi tabuteemaks,“ on Kirki kuulnud. „Eriti uhke olen nende inimeste üle, kes on ajaga kaasa tulnud ja välja rabelenud sellest, mida on kinnitatud lapsest peale ja võib-olla ka kogu täiskasvanuea.“ Ulakat maailma tutvustab Kirki oma kolleegidega ka seltskonnaüritustel, nagu sünnipäevad ja tüdrukuteõhtud. „Sageli juhtub, et siin istub näiteks kümme tüdrukut ja kui küsin, kes on kauplust varem külastanud, tõstab käe võib-olla ainult üks-kaks,“ tõdeb Kirki. „Aga kui nad ära lähevad, öeldakse tihti: nii tore, et tulime siia seltskonnaga – alustuseks on julgem –, aga edaspidi tulen kindlasti ka üksinda.“

Pärides popimate müügiartiklite kohta, toob Kirki välja, et juba nelja aasta eest tuli välja innovatiivne vigur naistele, mis töötab helilainetel ja on võimeline stimuleerima palju sügavamalt kui puudutus või pinnapealne vibratsioon. „Need naistele suunatud kliitori stimuleerijad on paljusid naisi rõõmsaks teinud ja püsivad aastaid suurimate müügihittide seas,“ muigab Kirki. „Põnevaid tooteid leidub ka stimuleerivate kreemide hulgas, mis tõstavad intiimpiirkonna tundlikkust nii naisel kui mehel. Kui veel väga ei julge – koos oldud on näiteks kaua või hoopiski vähe –, aga tahaks midagi huvitavat proovida, on need kreemikesed head katsetused lustimiseks.“ Nõnda soovitabki Kirki esimeseks katsetuseks pigem midagi tagasihoidlikku ja turvalist, mitte kohe kõige võimsamat aparaati.

Mõistagi on tänapäeva noored rohkem altimad katsetama, aga näha on sedagi, et vanuses 30+ asuvad nii mehed kui naised mõtlema, mida põnevat ses valdkonnas veel leidub. „Kõik klassikaline on justkui ära katsetatud, niisiis otsitakse, kas oleks veel midagi, millega saaks voodielule vürtsi või mängulist poolt lisada,“ toob Kirki välja. Klientide seas kohtab naisi üldiselt rohkem – viitab ju poekese nimigi õrnemale soole – kuid tulevad ka paarikesed: nii mehed ja naised kui naine naisega ning mees mehega. „Kui on kingituste tegemise aeg – näiteks jõulud või valentinipäev, tehakse kallimatele üllatusi, aga põnevaid katsetusi otsitakse teineteisele ka muidu.“

Rääkides veel müütidest ja väärarusaamadest, toob Kirki välja levinud arusaama, et kookosõli on nii looduslik ja universaalne, justkui võiks seda ka libestina kasutada. „Tõsi küll, kookosõlil on palju häid omadusi, mis on ka massaažis meeldiv, aga kookosõli ei ole otseselt loodud naise tupekeskkonna jaoks,“ toonitab Kirki. „Ma võrdleksin naise mikrofloorat vihmametsaga: kui seal midagi tasakaalust välja viia, läheb sassi kõik. Kvaliteetsed libestid arvestavad naise pH-tasemega, et sealset mikrofloorat mitte häirida. Kookosõli on tegelikult rasv ja väga paljudel naistel tekitab see hoopis põletikku. Suurimaks probleemiks on hoopis soovimatud rasedused. „Kui kasutada enda kaitsmiseks kondoomi ja ühtlasi veel kookosõli libedusvahendina, võib õli teha kummi katki,“ hoiatab Kirki. „Kookosõli ei sobi kokku ühegi kondoomiga! Kui „sutsakas“ on kiire, siis kondoom ehk ei purune, aga kui armatseda pikemalt, ei pea kondoom lihtsalt vastu.“

Ühtlasi tasuks teada, et ka libestite hulgas leidub selliseid, mis ei ole naise tervisele kõige paremad ehk võivad põletikku tekitada. „Kvaliteetne libesti ei sisalda glütseriini ega parabeene ning selle pH-tase on tasakaalustatud keskmiselt 4,5,“ loetleb Kirki. „Seda tasub jälgida, sest on ju väga oluline, et ka pärast naudingut oleks kõik hästi.“

Mitte enam salaja ja teki all

Kuigi nooremana kipub meil kõigil olema komplekse, usub Kirki, et naised lähevad ajas järjest paremaks – nagu veinidki –, sest nad saavad rohkem aimu, mis neile meeldib ja sobib. „On loomulik tunda end vahel paremini ja seejärel kehvemini – emotsioonid ju muutuvadki kuu vältel,“ kinnitab Kirki. „Ka mina tunnen ükspäev, et olen kõige säravam ja ilusam ja teisel päeval: nüüd on kõik, paat on läinud! Kunagi ütles üks tuttav hästi muretsemise kohta, mida naised oma kehade pärast tihti tunnevad: kui kaaslane sind on valinud, järelikult sa meeldid talle! Tõepoolest, nii palju, kui ma olen inimestega rääkinud, on naiste jaoks hea uudis see, et tugevam sugu ei pane üldse tähele kohti, mida sa ise parajasti häbened! Seksuaalne energia ja tõmme teineteise vastu on hoopis midagi muud! See on kahe inimese vaheline keemia, mis klapib.“ Naised ei pea muretsema: meie näod, juuksed ja kehakujud on erinevad, nagu meie vagiinadki. „Tegelikult oleme me kõik ilusad, ning kõikide kaaslaste vahel, olgu paariks mees ja naine, naine ja naine või mees ja mees, ei mängi põhirolli visuaal, vaid n-ö keemia ja palju muud, nii et sa lihtsalt tunned tõmmet teise inimese poole,“ rõhutab Kirki.

Kahtlemata annab naiselikkusele juurde, kui leida endale sobiv pesu. „Igale kehatüübile leidub riideid, mis just tema võlud välja toovad, vormivad teatud kohti või vähendavad seda, millele ei tahaks tähelepanu tõmmata,“ julgustab Kirki. Ka erinevate riideesemete ja aksessuaaridega saab suhtele särtsu lisada. „Kui naine läheb kaaslasega magamistuppa, ei pea alati olema täiesti paljas, vaid võib kanda kas kehasukka või muud rõivaeset, mis paneb end enesekindlamalt tundma,“ soovitab Kirki. „Meeste jaoks lisab see samamoodi väikest vürtsi, et ka fantaasiale jääb natuke ruumi. Kui riideese ei katagi väga palju, on see ikkagi seksikam, kui võtta kohe kõik seljast ära.“

Naiselikkusel on mitmeid erinevaid külgi. „On neid, mida õhkub mõnest naisest rohkem välja kui teisest, kuid on neidki, mida saab õppida ja lihvida,“ teab Kirki. „Ajas võib see olek muutuda. Mulle meeldis lapsena rohkem puu otsas ronida ja onne ehitada kui nukkudega mängida, nüüd aga naudin kõrgeid kontsi ja ilusaid kleite väga!“ Kirkil on hea meel, et naised on muutunud iseseisvamaks, edukamaks ja veelgi vingemaks. „Toetan kahel käel tugevaid naisi, kuid sealjuures ei tohiks kaotada tasakaalu,“ paneb ta südamele. „Naised on ju meestega võrreldes õrnemad, armastavamad, empaatilisemad, hoolivamad ja isegi avatumad – ning need ei ole nõrkused, vaid tugevused. Ärge unustage, kui tugevaks need justkui nõrgema poole omadused meid teevad!“

Täiskäigul edasi!

Kirki enda eriline lõõgastumise nipp on see, et ta võtab alati aega vannis käimiseks. „See tähendab head muusikat, mõnusaid vannitooteid ja vahel ka küünlaid,“ jagab naine. „Lihtne, kuid väga tõhus lõõgastumise viis, mis ei vaja planeerimist ega kuskile minemist. Luban seda endale mitu korda nädalas. Inimesed teevad pahatihti kõike kiirustades, aga on hoopis teine tunne, kui võtad aega enda tegemisteks ja naudid neid. Kui tuttav tuleb ette ülemine: ma käin ruttu pesemas, ma söön ruttu ära? Elu on nautimiseks, mitte sellest läbi sprintimiseks!“

Kõigele senisele tagasi vaadates tunneb Kirki, et ta on väga õnnelik, kuna on saanud võimalust tegeleda asjadega, mis meeldivad ja pakuvad rõõmu. „Ka praegu ei tundu, et mu töö oleks ainult töö, vaid see on ka hobi, mis mind paelub, mida tahaksin teistega jagada ning murda tabusid, piire ja aedu, mis seksuaalsuse ümber nii palju aastaid on ehitatud,“ toob ta välja. „Kuna naudin oma tööd, siis stressi mu elus ei ole. On hetki, mil olen tööga rohkem hõivatud ja võib-olla võtnud korraga liiga palju teha. Vahel saab energia otsa, aga siis puhkan ja laen ennast jälle ning jätkan suure entusiasmiga.“

Oluliseks peab Kirki sedagi, et pere on alati toetav kõiges, mida ta teeb. „Suurim rõõm on vaadata, kui vingeteks naisteks mu tütred sirguvad,“ tunnistab naine. „Nad on parim seltskond, kellega reisida ning arutleda erinevate teemade üle. Ma kohe tunnen, kuidas kasvan koos nendega! Päris kindlasti tulevad lapsed vanemaid õpetama. See, et täiskasvanud on alati targad ja lapsed veel mitte, on iganenud ja vale arusaam.“ Nõnda on Kirki parim laadimiskoht oma kodu. „Meil on lemmikloomadeks merisead ja kuigi see võib kõlada üllatavalt, pikutan ise nendega tihti diivanil või suvel õuemurul neid nunnutades,“ märgib naine.

Oma saleda joone ja hea füüsilise vormi saladuseks peab Kirki häid geene. „Võib-olla tuleb kasuks seegi, et tegelesin noorena kergejõustikuga,“ usub ta. „Nii saan kõike head ja paremat valimatult nautida!“ Nagu eespool öeldud, oli Kirki enne „Ulaka Kaunitari“ loomist kümmekond aastat kosmeetik, seega enda eest on talle alati hoolitseda meeldinud. „Kõik iluprotseduurid, nagu maniküür, pediküür ja depilatsioon teen ise – võtab vähem aega ja pole ka nii kulukas,“ räägib naine oma ilurituaalidest. „Ainus protseduur, mida käin regulaarselt kosmeetiku juures nautimas, on näohooldus. Superoluline on ilu juures seegi, et püüan magada nii palju kui võimalik, sest kõik naised teavad: puhanud inimene särab rohkem.“

Julgelt soovitab Kirki Buduaari lugejatele oma ilunippe. „Esiteks külmalusikad,“ loetleb ta. „Hommikul kreemitad näo ära ja siis masseerid veel sügavkülmast võetud lusikatega üle – mul on kodus spetsiaalsed vedelikuga täidetud lusikad, mis hoiavad külma. Teiseks aitab päeva rõõmsalt alustada või lõpetada üks vibreeriv või helilainetel töötav aparaat!“

Parfüüme kasutab hetkel vallaline Kirki väga harva, kuigi temalt päritakse sageli, mis hea lõhn see on, mida ta kasutab. „Meil kõigil on enda loomulik lõhn, lisaks eritame me feromoone, mis looduse poolt mõeldud selleks, et õigeid kaaslasi ligi tõmmata,“ avab ta veel ühe saladuse. „Parfüümidega liialdamine peidab meie enda eripära!“

Tööga seonduvalt sooviks Kirki ühiskonnale millalgi tagasi anda. „Ma veel täpselt ei tea, milline projekt või ettevõtmine see olema saab, aga küllap tuleb õige mõte õigel ajal,“ on ta kindel. „Jätkuvalt on kõige toredam, et läbi töö kohtun nii paljude vingete inimestega, kes inspireerivad ning avardavad vaateid ja mõtteid.“

Kui pärida, kas Kirkil on tõekspidamisi või veendumusi, mis raskel hetkel edasi aitavad, vastab naine, et tal on üks mõte, mis on korduvalt end tõestanud. „Kui tundub, et mõni asi ei lähe nii, nagu oleks tahtnud või juhtub midagi, mis tundub täitsa halb, mõtlen, et kui ma kohe ei näe, siis hiljem tagasi vaadates saan aru, milleks see vajalik oli,“ toob ta välja. „Usun tõesti, et igal asjal, juhtumisel ning ka inimestel, kellega kokku puutume, on oma eesmärk, mõni õpetus meie jaoks või tõukavad need meid õigetele või uutele radadele. Mina olen ka ju täna just selline, nagu olen, tänu kõigele ja kõigile, mida eelnevalt kogenud ja õppinud. Raskused teevad meid tugevamaks ja tekitavad tihti soovi end tõestada.“