Ära löö last – kuidas õppida oma viha talitsema?

Ära löö last – kuidas õppida oma viha talitsema?

Vihastamine ei muuda kedagi halvaks vanemaks, kuid kätega last õpetada siiski ei tohiks. Esimene tutistus või löök peaks olema koht, kus lapsevanem silmad avama peaks. Mida teha, kui viha on nii suur, et silme eest lausa mustaks kisub?

Vihastamine ei muuda kedagi halvaks vanemaks, kuid kätega last õpetada siiski ei tohiks. Esimene tutistus või löök peaks olema koht, kus lapsevanem silmad avama peaks. Mida teha, kui viha on nii suur, et silme eest lausa mustaks kisub?

Ava silmad

Esimene tutistus või löök peaks olema koht, mis avab vanema silmad. Võib ja lausa peab end tol hetkel süüdi tundma. Süütunnet ei tohiks aga liiga kaua endaga kaasas kanda. Mõtle, kuidas peaksid tulevikus toimima, et vältida selliseid olukordi. Kuula last ja aruta ka temaga, kuidas antud olukorrad tulevikus sujuvamalt lahendada.

Enneta

Vihastamine ei tule tavaliselt tühjast. Mõtle, kuidas rasked olukorrad tekivad? Mõtle ka, et kas vihastamise alguses on sul võimalik juba pidurit vajutada?

Õpi ennast kontrollima

Vihastada võib ja vihastamine ei muuda kedagi halvaks inimeseks. Enesekontrolli aga peab õppima, kui vihastad lapse peale liiga kergesti.

Lepi tunnetega, mida laps sinus äratab

Keegi pole öelnud, et elu lapsega oleks lihtne. Erinevad lapsed äratavad vanemates erinevaid emotsioone.

Erista tunded ja tegevused

Kõigis meis elab kaunitar ja koletis, võime teha head ja halba. Kõige ohtlikumad on tavaliselt inimesed, kes arvavad, et nad on üdini head. Mõnikord võib tekkida tunne laps aknast välja heita. Emotsioon ja tegevus on aga kaks erinevat asja. Vihasena ei tohi teisele haiget teha.

Mõtle enda ja lapse elu peale tervikuna

Kas suudad oma last enamasti positiivses valguses näha? Kas olete lähedased? Kas kallistate palju? Kui näed last pigem negatiivses valguses, peatu ning otsi professionaalset abi endale ja lapsele. Otsi abi juba siis, kui kardad, et kaotad enesekontrolli.

Muuda oma elu lihtsamaks

Vanematel lasub palju vastutust ja survet, mis võib alles kodus endast tunda anda. Kui kodune elu on tohuvabohu, tuleks mõelda, kuidas igapäevaelu lihtsamaks muuta. Kas söögi võiks valmis teha juba eelmisel õhtul? Kas lähen lastele lasteaeda järele 15 minutit hiljem, et jõuaksin ennast raskest päevast koguda? Kas majapidamistööd peaks kõigi vahel ära jagama?

Kuula last

Mõni laps kipub kergemini lööma kui teised. Laps ei ole siiski tahtlikult selline. Kas tal on koolis või lasteaias raske päev olnud? Kas miski valmistab lapsele muret? Kuidas laps ennast tunneb? Hinga sügavalt sisse ja säilita oma positsioon. Kui laps hakkab lööma, ära lase tal kellelegi viga teha. Lase lapsel rahuneda. Kui lapse käitumine kordub, otsi abi.

Ära pinguta üle

Mõtle, kas ootad oma lastelt liiga palju. Kas teie kodus on liiga range distsipliin? Kui lapselt oodatakse liiga palju, kiputakse teda tihti maha tegema ja laps tunneb ennast seetõttu koguaeg halvasti.

Ole paindlik

Ka laps võib olla mõnikord väsinud või halvas tujus. Tarbetuid konflikte õnnestub vältida, kui vanem oskab paindlik olla: kui oled nii väsinud, ei pea sa täna hambaid pesema; kui su voodi all on koll, võid meie tuppa magama tulla.

Võta aeg maha

Mine teise tuppa, sulge uks ja loe kümneni. Loputa nägu külma veega. Mine korraks õue. Helista kellelegi usaldusväärsele. Põhiline on, et sa ei jääks üksi või ei teeks lapsele haiget.

Ära ähvarda

Väikest last ei saa jätta üksi, kuid natuke vanemaga võid juba kokkuleppele jõuda: ”Ma olen praegu vihane. Läheks korraks õue rahunema, kuid ma tulen kohe tagasi.” Ära ähvarda last, et jätad ta üksi koju, kui ta sõna ei kuula.

Allikas: MeidänPerhe.fi

 

Anneli Allikas-Parv