Mida teha, kui laps pirtsutab söögiga?

Mida teha, kui laps pirtsutab söögiga?

Ennem kõike hea meelega söönud laps kirtsutab ühtäkki nina kõikidele söökidele. Mida peale hakata? Live Science’i leheküljel on kirja pandud mõned soovitused.

Ennem kõike hea meelega söönud laps kirtsutab ühtäkki nina kõikidele söökidele. Mida peale hakata? Live Science’i leheküljel on kirja pandud mõned soovitused.

Umbes 4-6kuulised lapsed on avatud uutele kogemustele ning nad on nõus proovima mistahes sööki. Järgmisel hetkel aga mudilane, kes enne armastas teatud köögivilju, vihkab neid nüüd.

See on normaalne osa lapse arengust. Laste söömisharjumustele spetsialiseerunud teadlase Lucy Cook’i sõnade kohaselt on toidu valimine kaasasündinud ettevaatusabinõu. Kunagi koobastes elanud inimesed jäid tänu sellele ellu, et nad hakkasid ümbrusega iseseisvamalt tutvuma.

Tavaliselt hakkab toiduga pirtsutamine 5aastaselt. Seda oodates on vanematel palju võimalusi, mida nad abiks kasutada võivad.

Käitu sedasi:

– Mida rohkem saab laps teatud söögiga tutvuda, seda rohkem see talle meeldib. Lastele tähendab tuttav toit head toitu.

– Nelja kuu ja kahe eluaasta vahel tasuks last tutvustada nii mitme eri söögiga kui võimalik.

– Maagiline kümme: paljud vanemad annavad järele, kui nad on teatud toitu kaks või kolm korda juba lapsele pakkunud. Lapse meele muutmiseks tasub proovida vähemalt kümme korda.

– Lapsed tunnevad huvi toidu vastu järgides oma vanemaid. Kui toiduga seotud tegevustest tehakse kogu pere ühine hobi, võivad lapsed õppida toitu hindama ning proovima uusi sööke. Seega kaasa lapsed toidu valmistamisse, küpsetamisse ning võta nad kaasa toidupoodi, aeda ja taludesse.

Kõige levinumad vead:

– Surve avaldamine. Kui laps ei taha proovida uut toitu, ära sunni teda. Ära isegi pööra sellele tähelepanu, vaid proovi mõni teine päev uuesti. Kui keeldumisest tehakse suur asi, võib laps veel rohkem pirtsutama hakata.

– Altkäemaks. Ei ole mõtet lubada lapsele jäätist tingimusel, et ta sööb brokoli lõpuni. Esiteks tõstetakse sel moel isu magustoitude järele ning teiseks antakse mõista, et toit, mida laps sööma peab, on tegelikult halb.

– Kavalus. Kui laps saadakse sööma tema poolt vihatud köögivilja, peites selle näiteks kastmesse, pole sellest suurt kasu. See ei pane last nautima uusi toite.

– Söögi tegemine lapse soovide järgi. Lapsele ei tohiks anda liiga palju kontrolli selle üle, mida ta söögiks saab. Lastele ei tasu ka õpetada, et ta vajab erilisi lastetoite. Lapse jaoks on parem süüa koos vanematega ja sama sööki.


Anneli Allikas-Parv

Sarnased artiklid