Uuring: milline kasvatusmeetod on lapsele kahjulik?

Soomes Jyväskylä ülikoolis läbiviidud uuring paljastas, kuidas üks üldine kasvatusmeetod tekitab lastele pikaajalisi kaebuseid.

Kas sinu laps jonnib, on väsinud või lausa murelik? Hiljutise uuringu kohaselt võib peituda põhjus liiga emotsionaalses kasvatusmeetodis. Jyväskylä ülikooli teadlaste Kaisa Aunola, Asko Tolvase, Jaana Viljaranna ja Jari-Erik Nurme poolt tehtud uuringu kohaselt võib vanemate viga olla süüdistavas kasvatuses, vahendab Iltalehti.

Vanem ei tohiks üritada mõjutada lapse käitumist, viidates tema tunnetele, näiteks talle meenutades, kui väga on tema nimel vaeva nähtud või näidates, et tal on häbi lapse käitumise pärast.

Harjumusest võib märkamatult kasvatusmeetod välja kasvada.

”Vanem peaks jääma alati lapsevanemaks. Kui mõni asi on keelatud, siis on see keelatud. Piiride seadmisel peaks olema kindlameelne,” sõnas Kaisa Aunola.

Uuring näitas, et süüdistavat lastekasvatust iseloomustab häbi ja süütunnet toitev meetod, mille taga võib peituda vanemate enda väsimus ja kurnatus.

Uuringus osalenud perede lapsed käisid põhikoolis. Kui ema ja isa kasutasid süüdistavad meetodit, suurendas see ka lapses negatiivseid tundeid.

”Süüdistaval kasvatamisel on ka varasemate uuringute kohaselt olnud negatiivne mõju lapse õpitulemustele ning see omakorda on suurendanud depressiooni. See on kahjulik kasvatusmeetod,” sõnas Aunola.

Uuring näitas, et süüdistava meetodi kasutamist on näha lapse kaebustes.

”Laps jonnib ja on väsinum kui tavaliselt. Lapsel võib esineda ka ärevushäireid,” ütles Aunola.

Uuringust selgus ka, et isad seavad lastele konkreetsemaid piire kui emad.

Anneli Allikas-Parv