Kui mälu hakkab alt vedama

Tänapäeval kurdavad juba 20ndates inimesed selle üle, et asjad ei püsi meeles ja pea ei tööta piisavalt kiiresti. Kui sind vaevab samasugune mure nagu üldjuhul 60ndates inimesi,  siis tuleks ehk ennast käsile võtta ja aju treenima hakata. Ajutreening aitab mõelda arukamalt, kiiremini ja teadlikumalt. Ajutreening võib kõlada hirmutavalt ja suuri jõupingutusi nõudvalt, aga see ei tähenda sugugi iganädalast luuletuste pähetuupimist.
Psühholoogid soovitavad kasutada ajutreeninguks lihtsaid ja lõbusaid nippe, mis aitavad ajulihastel lõõgastuda.

6 lihtsat ideed, mis aitavad aju treenida:

Naera!
Naer laseb ajul puhata ja muudab inimesi kreatiivsemaks. Naer kui positiivne emotsioon annab inimesele energiat, tõstab huvi ja  lisab pealehakkamist midagi ära teha. Oma töösse peaks eelkõige suhtuma läbi huumori need inimesed, kelle töö on seotud loomingulisusega. Samas peab huumoriga ettevaatlik olema, sest mitteloomingulise töö puhul võib see segada keskendumist ja vähendada töötulemuse kvaliteeti.

Piira TV-d
Kui sa vaatad televiisorit, lülitub sinu aju neutraalsesse olekusse. Telekavaatamine on väga uimane ja passiivne tegevus, see ei soodusta ajutegevust ja mida vähem me aju kasutame, seda vähem ka treenime. Kindlasti võib teleris leida ka saateid, mis sunnivad kaasa mõtlema ja sellisel juhul tulekski telerist vaadata rohkem sellist meelelahutust, mis aitab aju treenida. Ka uudistesaadet vaadates saab oma aju treenida üritades mingeid detaile või fakt ebahuvitavatest uudistest  meelde jätta ja pärast kontrollida, kas need ikka on õigesti mällu salvestunud. Mängi TV asemel parem arvutimänge, mis on hea nii koordinatsioonile kui ajutegevusele.

Söö õiget toitu
Lapsed kes joovad hommikuks gaasiga jooki ja söövad magusaid snäkke, sooritavad koolis kontrolltöösid kehvemini kui korraliku hommikusööki saanud lapsed. Tervislik hommikusöök aitab kaasa keskendumisvõimele ja usud või mitte, aga kõige suurema energialaengu ajule annavad kõrge proteiinisisaldusega oad. Nii et enne eksamit või tööintervjuud söö hoopis ubasid shokolaadi asemel. 
Kui musklid ilusal kehal suudavad energiat säilitada, siis aju seda kahjuks ei suuda. Aju vajab pidevalt tööd ja toitu, et vormis olla. Uuringud näitavad, et antioksüdantidest rikas dieet ja vitamiinid ergutavad mälu ja tunnetust. Seega tuleb süüa mitmekülgset toitu, tervisest pakatavatel inimestel ei olegi tavaliselt sellist probleemi, kuid dieedipidajate mälu võib ohtu sattuda. Söö rohkem pähkleid, teravilju, aedvilju, kala. 

Tee sporti
Füüsiline aktiivsus on samasugune trenn sinu ajule nagu kehale. Sport stimuleerib ajurakkude kasvamist ja aitab vältida ja leevendada isegi vaimuhaigust. Koolilapsed, kes teevad sporti 3-4 korda nädalas, saavad eksamitel keskmisest kõrgemaid hindeid. Vanemad inimesed, kes käivad regulaarselt sportimas, on säilitavad oma eakaaslastest kauemaks selge mõistuse.

Treeni kõneosavust
Hea suhtlemisoskus on oluline nii tööintervjuul kui sõprade leidmisel. Treeni oma kõneosavust õppides iga päev pähe ühe huvitava aforismi või täiendades oma võõrkeele oskusi- katsu iga päev meelde jätta 8 uut sõna ja aastaga saad juurde 2000 sõna. Sõnu on hea õppida nii, et valmistad sõnakaardid ning vaatad neid vähemalt 4 korda päevas- nii õpib mälu neid kergemini ja kiiremini salvestama.

Mängi oma mäluga
Korraldage sõpradega debatte, leppige kokku mingi teemaõhtu, või mängige sellist mängu, kus kumbki osapool väitleb vastaste argumentide vastu ja ülejäänud inimesed on hindajaks, kelle väiteid nad rohkem uskusid. Mälumängud ja igasugused mängud, kus tuleb aju kasutada, stimuleerivad aju vereringet ja närvirakkude ning aju vahelist tegevust. Loe huvitavaid raamatuid, mis sunnivad kaasa mõtlema, laheda ristsõnu ajalehest või pane kokku 1000-osalist puzzlet. Ja  mida iganes sa siis ka ei teeks, samal ajal kasuta teist kätt juuste silumiseks, hammaste pesemiseks või kritselda midagi paberile. Usud või mitte, see kõik läheb kirja ajutrenni arvele.

[email protected]